VII Eesti-Läti ajalookonverents "Janis Cimze seminari rollist Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusloos"
Konverentsi tagapõhjast
Konverentsilde järgneval 2024. aastal täitus 210 aastat seminari asutaja ja esimese juhataja Janis Cimze (1814-1881) sünnist, mis juhatas sisse tema juubeliürituste seeia.
Cimze juhtis suure osa oma elust Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminari, neist 10 esimest aastat Valmieras (1839 - 1848) ja edasi Valgas (1849 - 1881). Seminaristid said lisaks kihelkonnakooliõpetaja kutsele siit koolist ka väga hea muusikalise hariduse, kuna Cimze ise oli väga hea organist ja rahvalaulude koguja. Ligi 50 tegutsemisaasta jooksul (1849-1890) said Cimze seminarist oma hariduse 400 läti soost ja 100 eesti soost tulevast koolmeistrit, köstrit, heliloojat, kirjanikku, kirikuõpetajat, ühiskonnaelu tegelast jt.
Seminari tähendust Eesti ja Läti kultuuri ja hariduselu arengule alates 19. sajandi teisest poolest - 20. sajandi algusest on raske üle hinnata. Enamus seminari lõpetanutest asusid üle Eesti (samuti üle Läti) tööle kohalike kooliõpetajatena. Lisaks sellele said paljudest cimzelastest tuntud koorijuhid, heliloojad, kirjanikud, ühiskonnaelu tegelased, kirikuõpetajad, pastorid jm sealhulgas Carl Robert Jakobson , Ado Grenzstein, Aleksander Eduard Thomson, Joosep Kapp, Friedrich August Saebelmann, Aleksander Kunileid-Saebelmann , Aleksander Läte, Andreas Erlemann, Anton Jürgensteini jt. Nende kõigi puhul on tegu nimedega, kes laiemat tutvustamist ei vaja. Cimzelased andsid tubli panuse viljaka pinnase ettevalmistamiseks ka Eesti ja Läti iseseisvumisele 20. sajandi algul.