Valga kui väike 4000 elanikuga saksa kaupmeeste-käsitööliste linnake hakkas tõsiselt arenema ning muutus linnaks just tänu 1889 avatud Pihkva-Riia raudtee Tartu-Valga haruliinile ja raudtee töökodadele. Juba 1896. aastal ulatus Valga elanike arv 10 000ni.
Raudteele eelnesid postiteed. Neist Valgamaad puudutasid kaks: Peterburi-Tartu-Riia ja Riia-Valga-Vastseliina-Pihkva postmaanteed. Näituselt saab ülevaate tähtsamatest postijaamadest Valgamaal ning nende asukohtadest Valgast kuni Riiani ning Vastseliinani.
Huviline saab andmeid postipoiste aastase moona kohta, jälgida erinevaid veokeid ning lugeda mõnede vene kirjanike mälestusi reisiliiklusest. Samas on ülevaade ka Valga maakonna tähtsamatest raudteejaamadest, s.h. hulgaliselt fotosid Valga endisest raudteejaamast aga ka raudtee arengust Valgamaa piires nii tsaariajal kui Eesti Vabariigi esimesel perioodil. Lisaks võib huviline leida võrdlusi hobuveoki ja rongi kiiruste, piletihindade ja mugavuse osas.
