Valga linna ajaloolised kaardid jutustavad loo Valga kujunemisest piiri- ja raudteelinnaks alates varasest keskajast kuni tänapäevani. Kaartide juures on iga ajastu kohta ülevaatlik selgitus toimunud muutustest, huvitavamad tähelepanekud ja iseloomustavad pildid. Näitusega koos avaneb ka Valga linna veebikroonika valgalinn.ee kaardirakendus.

Valga Muuseumis on 4.-27. juunini avatud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse näitus „Raudteemajade saatus“, millega tähistati Eesti raudtee 150. juubelit, 1870. aastal alustas tööd Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.

Heitlikud ajad paljude raudteeehitiste jaoks algasid 1960. aastate lõpus, kui Eestis hakati üles võtma kitsarööpmelisi raudteid. Segadused süvenesid 1990. aastail, mil raudteede vajalikkus seati üldse kahtluse alla. Suur hulk rongijaamade peahooneid ja muid maju on päris hüljatud, osale on leitud uus rakendus, mõndagi on jäädavalt kadunud.

Palju vana väärt raudteearhitektuuri on siiski ka korda tehtud – Tartus, Haapsalus, Keilas ja Aegviidus. Viimati ennistati ja võeti muinsuskaitse alla Balti jaama lähirongide ootepaviljon.

Näituse autor on Heiki Pärdi.

Kaheksa Eesti muuseumi ühisnäitus “Tähelepanu! 1991! Start!" keskendub Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Meenutame pööraseid 90ndaid, uurime, millised teemad on läbi kolme aastakümne aktuaalsed olnud ning saame teada, kas eestimaalaste tollased unistused täitusid.

Näitus "Teatripäeva gala maskid ja kostüümid" annab sümbolistlike tegelaste kaudu täieliku ülevaate teatrilavastusest kui kunstinähtusest - lavastuses on ilu, lapsemeelsust, tarkust, traditsioonilisust, mitmekesisust jne. Sellest tulenevalt on iga nähtus kujutatud tegelasena. Näitus koosneb kümnest teatrit tutvustavast nn sümbol-tegelasest, kes on täies pikkuses eksponeeritud. Kostüüme ilmestab kunstnikutöö väljapanek kostüümikavandite näol ja sisuseletus iga tegelase juures. Näitusega käib kaasas ka videolõik teatripäeva gala etendusest 2018. aastal. Video kaudu saab vaataja pildi sellest, kuidas eksponeeritud tegelased laval liikusid ja tegutsesid.

Näituse koostajad on Maria Usk, Gerli Mägi ja Iti Niinemets ning tegelaskujude kunstnik on Rosita Raud.

Veel 1857. aastal puudus eesti keeles sõna „selts” selle praeguses tähenduses, puudusid traditsioonid, puudus ka kogemus.
Tänapäevaks on seltsitegevusel olemas vägagi soliidne ajalugu ja loodav pilt on kirju. Ettekandes vaadeldakse seltside sünnilugu ka sajale aastale eelnenud sajal aastal. Kujunemisperioodi vaatlemine võimaldab paremini mõista omariikluse ajal juba väljakujunenud seltside tegevussuundade jätkamist ja arenguid.
Baltisaksa ja vene seltsid, eestlaste muusika- ja kultuuriseltsid, põllumeeste seltsid, tuletõrjeseltsid, karskusseltsid, spordiseltsid, haridusseltsid, noorsoo- ja naisseltsid, teaduslikud seltsid ja üliõpilasorganisatsioonid – kõigest sellest saab kuulaja Jüri Uljase loengus väikese ülevaate. Lisaks  keskendub lektor seltside tähendusele  meie kultuuriruumis ja oma riigi ülesehitamisel ning nende rollile taasiseseisvunud Eestis.

Lektor Jüri Uljas (Tallinna Ülikool)

Loeng on osa suvise pärimuspeo "Karskusseltsi perelõbu" juurde kuuluvast loengusarjast.

Osalemine TASUTA.