Menüü

Lugemisvara

Elu Valgamaal 1915. aastal omaaegse ajakirjanduse („Postimees“) põhjal

Sirvides 1915. aasta „Postimehi“ torkab neis üha enam silma sõja temaatika (on ju käsil I maailmasõja teine sõja-aasta). Siiski ei puudu lehtedest ka huvi inimeste olmeprobleemide vastu. Võrreldes eelmise aastaga (so aastaga 1914), hakkab aga sõda üha enam mõjutama inimeste igapäevaelu. Hakkavad tekkima esimesed tõsisemad probleemid inimeste varustamisega igapäevaste tarbekaupadega (suhkur, sool, petrooleum jne). Isegi ajalehepaberi tarnimisega tekib raskusi, mistõttu aasta teisel poolel ilmub Postimees vahel ettenähtud nelja lehekülje asemel kõigest kaheleheküljelisena.

Aasta algul teatatakse Valgast, et vargad on seal endale uue „äri“ välja mõelnud: niipea kui turule tulnud maainimene vankrile selja pööras, viidi kraam ära. Nii varastati ühelt talumehelt 4 parti, teiselt kalkunid, kolmandalt võinõu jne. Positiivsema uudisena tuuakse välja, et pea kogu Valga kesklinn on saanud elektrivalgustuse ja et ka äärelinna uulitsatel on nii mõnigi lamp üles seatud.

Nuustakul oli aasta algul ohtlik sarlakihaigus laialt liikumas, nii et ka kaunis suured lapsed tema ohvriks langesid. Samas puudus Nuustakul endiselt oma tohter, millest juba 1914. aasta lehed kirjutasid. Veel teatatakse, et ühest sealsest külast lausa 6 perepoega sõjaväkke kutsuti, jättes koju vaid ühe töövõimetu poja koos emaga. Vana ja haige naine pidi ennast kroonu abirahast elatama, kuna pereisa juba enne sõda surnud oli.

Salakõrtside arv näis Valgas kõrge olevat, sest et joobnud inimesi tihti uulitsatel võis kohata. Niisamuti oli kettidega hoolikalt kinni kaetud õllekoormaid teatud kohtadesse sisse keeramas nähtud. I maailmasõja ajal keelati kogu Vene impeeriumis viina müük. Keeld kavandati küll ajutisena, seetõttu ei keelatud viina tootmist. Tagajärjeks oli suurte alkoholivarude tekkimine ladudesse.  Samas avati  endiste rohkearvuliste õllepoodide asemel Valga linna palju uusi söögimajasid.

1915. aastal oli valdadele suureks lisakohustuseks veovoori ja sõjaväe tarvis hobuste saatmine (rekvireerimine). Aasta lõpus polnud mõnedes kohtades enam hobuseid anda, seda isegi Valga linnas.

Otepäält antakse teada ühest petisest meesterahvast, kes müüs vaskasjade puhastamise pulbrit. Müümise juures võttis ta pulbri välja ja puhastas imeruttu erinevaid vaskesemeid. Kui inimesed ostetud pulbriga koju läksid ja hakkasid seda proovima, siis selgus, et see kuhugi ei kõlba.

Valgast kurdetakse, et kui paljudes teistes linnades on toiduainete hindade  üleliigse tõstmise vastu abinõusid tarvitusele võetud, siis siin mitte. Vastav määrus oli küll vastu võetud, ent see kestis vaid mõni päev. Nii tõusis näiteks puuda jahu hind 126-lt kopikalt 160-le kopikale. Ka teiste kaupade hinnad tõusid. Linnavalitsusele tehti ettepanek hinnad pikema aja peale kindlaks määrata ja selle järele vaadata, et vastavaid määrusi ka täidetaks. Nagu aasta lõpu poole lehtedest lugeda oli, siis seda ei suudetud teha.

Valga Õppeasutuste Punase Risti Komitee saatis märtsikuus juba kolmandat korda Petrogradi kaudu sõjaväe tarvis  sooje riideid, pesu jms. Hiljuti toodi Valka ka uusi haavatuid, kes Valga ja ümbruskonna haigemajadesse paigutati. Üks haigemaja avati ka endise Cimze seminari hoones.

Valga linnas oli probleeme hambaarstidega. Siin töötas küll 2 hambaarsti, ent üks neist oli töödega liialt kurnatud ja teine oli sõjaväljal. Ajaleht soovitas ühel tublil Eesti hambaarstil Valga linna elama asumist. Sõjaväkke oli kutsutud ka Valga tuntud loomaarst Adam Morel.

15. mail 1915.a. avas Rahvahariduse Selts oma kooli juures suvise lasteaia. Lasteaeda võeti vastu 6.-9. aastasi lapsi. Neile õpetati emakeeles lugemist ja kirjutamist, laulmist, joonistamist, voolimist, turnimist, mitmesugust käsitööd, laulumängusid; vanematele lastele ka vene keeles kõnelemist. Lasteaias said lapsed olla pea terve päeva, hommikul 9-st 12-ni ja õhtupoole poole kolmest seitsmeni.

Valgast tuli ka üks väga traagiline uudis. Nimelt oli seal üks 14-aastane tütarlaps Võru uulitsal 9-aastasele tüdrukule püssiga pahemalt poolt rinnust kuuli läbi lasknud. Tohtri arvamise järgi ei olnud haavatul tüdrukul elulootust. Lapsed olid päris relvadega sõda mänginud …

Karula kandist anti teada, et seal veel 22. ja 23. mail hall maas oli. Tuli ka mõni hoog peenikest vihma, mis tuulega kuiva maa peal peagi ära kadus. Juunikuus tulid sealtkandist  teated suurte metsatulekahjude kohta, et pea igal päeval seal suitsusambad taeva poole tõusid …

30. ja 31. mail pandi Nuustakul sõjahädaliste tarvis korjandused toime. Kokku koguti 5 karbitäit raha. Katsu nüüd aru saada, palju seda raha koguti, aga kõige tähtsam oli asja juures, et see abi ikka õigete inimesteni jõudis!

Valgast ja ka mujalt maakonnast kurdeti, et seal peenrahast tõsine puudus käes oli. Inimesed olid hakanud sõjasündmuste tõttu endale münte varuma, nii et neist kaubanduses tõsine puudus tekkis. Võimud püüdsid inimesi küll üles kutsuda, et seda mitte ei tehtaks, aga erilisi tulemusi see ei andnud.

Valga Koolikolleegium oli linna poeglaste algkooli õpetajatele  15 rubla kuus lisapalka määranud, samas kui tütarlaste algkooli naisõpetajatele oli palgatõus vaid 5 rubla kuus… Nii et meeste ja naiste palgalõhe küsimus oli aktuaalne juba 100 aastat tagasi!

Suur Emajõe sild Sooru ja Tõlliste mõisate vahel valmis lõplikult 1915. aasta septembris. Sild oli rauast ja betoonist ehitatud ja oli kokku 1/4 versta pikk (ligi 250 m).

Aasta lõpus tuli üha enam teateid suhkru ja petrooleumi puuduse üle. Ja kui neid ka kuskil saada oli, siis oli hind väga kõrge. Nii tõusis nt Valgas suhkru hind kuni 30-36 kopikani naela eest (1 nael oli umbes 0,4 kg), samas kui see veel aasta algul oli olnud 14-16 kopikat nael! Tuleõli (petrooleumi) puudusel ei olnud inimestel pimedatel õhtutel võimalik tööd teha ega koolilastel õppida. Koolides, kus oli elektrivalgustus sees, korraldati ühiseid õhtuseid õppetunde lastele.  

1915. aastal tuli juba teateid ka sõjapõgenike voolust Valga linna. Enamus neist olid üsna vaesed inimesed, kes olid oma varanatukese sunnitud maha jätma. Järgmistel sõja-aastatel see probleem paraku vaid süvenes.

Kokkuvõtteks 1915. aasta kohta võib öelda, et sõda oli hakanud inimeste igapäevaelu üha enam mõjutama. Üha enam mehi saadeti rindele, tekkis puudus mitmetest esmatarbekaupadest jne, jne.   Nagu me teame suurenesid rahva kannatused järgnevatel aastatel veelgi.

 

Koostas: Priit Riemann, Valga Muuseumi teadur-varahoidja

            Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalset andmebaasi

 

 

Ava ostukorv