Alates Rootsi võimu aegadest oli sellise sündide, abielude ja surmade registri pidamine kiriku ülesanne. Vajadus senist süsteemi muuta hakkas ilmnema juba Lõuna-Eestis suhteliselt populaarse õigeusku ülemineku aegadel 19. sajandi keskpaiku. Valga raudteesõlme areng ja uusasukate rohke saabumine linna 20. sajandi alguses tõstis veelgi esile ilmaliku elanikkonna registri vajadust. Sellest tulenevalt hakkasidki vallad ja linnad lisaks luteri kirikule üha enam elanikkonna registri pidamisega tegelema. Esialgu jäi elanikkonna registri pidamine valdade ja linnade sekretäride ülesandeks.

Arenguid mõjutasid ka Esimese maailmasõja, Vene revolutsioonide ja Vabadussõja sündmused, mis tõid kaasa iseseisvate Eesti ja Läti riikide tekke. Valgas jäi registripidamise korralduse aluseks mitmeks aastaks kehtima Kerenski võimu ajal 1917. vastu võetud Südametunnistuse vabaduse seaduse alusel, kuigi juba Eesti Asutav Kogu püüdis juba 1920. aastal perekonnaseadust vastu võtta.

Viimase saja aasta jooksul on Valgas perekonnaseisu toiminguid läbi viidud peamiselt ajaloolised Valga Raekoja hoones. Seetõttu toimubki Valga Raekojas 1. juulil 2026 algusega kell 16 üritus „100 aastat perekonnaseisu toiminguid Valgas“ ning meenutusi jagab kauaaegne perekonnaseisu ametnik Anne Puller. Huvilised saavad Valga Raekoda, selle saali ja registreerimisega seotud ruume külastada juba alates kella 14.

26. juunist 19. juulini on Valga Muuseumi fuajees avatud näitus, kus on välja pandud ajaloolisi registridokumentide vorme, hõbe ja kuldpulmade albumeid ning muid asjakohaseid säilikuid.