Oleme avatud
Kolmapäevast laupäevani 11–18
Pühapäeviti 10–15
v.a RIIGIPÜHAD
4. juunil 2025 oli Valga muuseumil külas Saksamaal Hesseni liidumaal Kasseli linnas asuva Vendade Grimmide Muuseumi juhataja Bernhard Lauer. Siia tõi teda huvi vendade Grimmide muinasjutte illustreerinud kunstniku Gerhardt Wilhelm von Reuterni (1794-1865) vastu, kes sündis Restu mõisas.
Baltisakslasest aadlikuna tegi ta nooruses Napoleoni sõdade ajal läbi märkimisväärse sõjaväelise karjääri olles muuhulgas ka Barclay de Tolly adjutant. Lepzigi all rahvastelahingus aastal 1813 kaotas ta oma parema käe, misjärel võttis ta ette joonistamiskunsti. Von Reutern kohtus 1814. aastal Johann Wolfgang Goethega, kes soovitas tal tõsiselt maalima hakata. Goethega jäi Reutern kirjavahetusse kuni kirjaniku surmani. Mõni aasta peale sõjaväest erru minekut kohtus Reutern Ludvig Emil Grimmiga, kellega koos sündis mõte luua kunstnike koloonia Willingshausenis. Samal ajal jätkas Reutern õpinguid väljapaistvate kunstnike juures ja Kasseli Kunstiakadeemias. Tal õnnestus karjääri teha ka Vene tsaariperekonna juures, kus ta saavutas õukonnakunstniku positsiooni koos õigusega elada välismaal. Von Reuterni väimeheks sa ka väljapaistev vene luuletaja ja keisriperekonna koduõpetaja Vassili Žukovski. Gerhard Wilhelm von Reutern suri Maini äärses Frankfurdis ja tema kalm on Willingshausenis.
Bernhard Lauen saabus Valka Tartust, kus ta oli otsinud von Reuterni jälgi, kes enne sõjaväelase karjääri oli õppinud keiserlikus Tartu Ülikoolis. Enne Valga Muuseumi külastamist jõudis Lauen tutvuda ka Läti-Valka Koduloomuuseumiga ning külastada sealset kalmistut, kus olid veel mõne von Reuterni sugulase kalmud.
Valga Muuseumist sõitsime Restu, kus vastuvõtjaks oli kunagine Restu kooli õpilane ja hilisem õpetaja Maie Vill. Külalist huvitas eelkõige hoonete vanem osa, mis kunagi oli olnud Restu mõis, kus sündiski von Reutern. Juba 1998. aastast tühjana seisnud lagunevat hoonet oli Lauenil kurb vaadata, kuid ometi leidis ta siit-sealt omaaegset hõngu.
Külastasime ka Sangaste kalmistut, kus perenaine Anneli Puksov näitas Reuternite perekonna rahulat, millest Bernhard Lauen ei olnud seni teadlik olnud.
Külaline jätkas teekonda Riiga, mis oli olnud kunagise Liivimaa kubermangu halduskeskuseks ja kus ta lootis leida arhiividest ja rüütelkonna dokumentidest veel andmeid von Reuterni perekonna kohta.
Fotokollaažil Bernhard Lauen ja Maie Vill kunagise Restu mõisa ees ning Bernhard Lauen ja Anneli Puksov Sangaste kalmistul Reuternite rahula juures.
.jpg){kind=link}