Ülestõusmispühad ehk lihavõtted, rahvapäraselt ka muna- või kiigepühad, jänku- või kevadpühad on jõulude kõrval meie kiriku- ja rahvakalendris tähtpäev, mis on oodatud ja populaarne nendegi inimeste hulgas, kellele pühade kristlik taust on vähetuntud või väheoluline.
Lihavõttemunade värvimine, kinkimine, koksimine ja söömine on levinud tava nii Eestis kui mujal Euroopas. Maailma erinevate rahvaste mütoloogiates, müütilistes loomislauludes ning tekke- ja seletusmuistendites on muna kesksel kohal – maailm ja kõik mis seal sees ja ümber, on saanud alguse imelinnu munast. Muna sümboliseerib nii elu teket kui ka elu kestvust. Ettekandes räägimegi (lihavõtte)muna tähtsusest ja tähendusest kultuuriloos.
Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikoolis vanemteadur/kaasprofessor
