Uudised

Sel aastal möödub 130 aastat Valga Eesti Karskusseltsi asutamisest. Selle sündmuse tähistamiseks korraldab Valga Muuseum 17. juulil Valgamaa kogupereürituse "Karskusseltsi perelõbu." 

Pärimuspeo kava on sisutihe – tegevust jätkub nii suurtele kui väikestele.
 ansambel Apelsin
 Agulihärrad
 mustkunstnik Meelis Kubo
 Laura Põldvere ja Ivi Rausi
 lasteetendus „Saladuste puu“
 Pärnu-Jaagupi pasunakoor, segakoor „Rõõm“
 Erinevad töötoad: trühvlite valmistamine, tänavakunst, teatrinukkude meisterdamine

 

Pärimuspeo eesmärk on pakkuda õpetlikku lõbu, tutvustades läbi esinejate, loengute, töötubade ja meelelahutuslike tegevuste Valga Eesti Karskusseltsi tegevust ja laiemalt 19. sajandi lõpu-20.sajandi alguse kultuurielu.

 Pilet eelmüügist 20 €/16 €; kohapeal 25 € (alla 8aastased lapsed TASUTA)
 Soodustus kehtib pensionäridele ja noortele vanuses 9–18
 Osta pilet Piletilevist: https://www.piletilevi.ee/.../valgamaa-parimuspidu.../

 

Lisaks eelnevad suurüritusele mitmed loengud, mille käigus saab teada karskusliikumise ajalugu ja võitlust joomarluse vastu 19. saj lõpul-20. saj esimesel poolel.
 16. juuni kell 16.00 Priit Riemann (Valga Muuseum) „Valga Eesti Karskusselts 130“
 30. juuni kell 16.00 Jüri Uljas (Tallinna Ülikool) „Eesti seltsiliikumise ajaloost“

 

________________

Ajaloohuvilistele meenutuseks 

Eestis hakati seltse ja ühinguid asutama rahvuslikul ärkamisajal 19. sajandi keskpaigast alates. Valga Eesti Karskusseltsi (VEKS) asutamiskoosolek peeti 1890. a. Asutajaid oli 26 – neist tuntumad pastorid Villem Reiman ja Paul Undritz; kooliõpetaja ja köster Hans Einer jt. Seltsi põhikiri kinnitati tsaarivõimude poolt 1891. aasta jaanuaris. Samal aastal pidas VEKS ka oma esimese koosoleku. Seltsi presidendiks valiti Hans Einer. Karskusseltside eesmärgiks oli ennekõike võitlus joomarluse vastu. Ent karskusseltsi tegevus ei saanud seisneda vaid selles, et tullakse kokku, ollakse kained ja kuulatakse lõpmatuseni kõnesid alkoholi kahjulikkusest. Nii nihkusidki seltsis esiplaanile hariduslik-meelelahutuslikud tegevused ning mõõdukas alkoholitarbimine oli pärast tuliseid arutelusid ka seltsi liikmetele lubatud. Karskusselts levitas oma ideid korraldades näitemänguõhtuid ja kõnekoosolekuid, rongkäike, suve- ja lillepidusid, tantsuõhtuid, spordivõistlusi, kontserte ja heategevuslikke näitemüüke. Tegutsemisaja jooksul asutati seltsi juurde näitetrupp, laulu- ja pasunakoor, lõbu- ja turniosakond, lugemislaud ja raamatukogu.

Sellesuvise Valga Muuseumi suurüritusele eelnevad mitmed loengud, mille käigus selgitame laiemale avalikkusele karskusliikumise ajalugu ja võitlust joomarluse vastu 19. saj lõpul-20. saj esimesel poolel.