Menüü

Liina Reiman 130 ja Säde maja läbi aegade

Valga Muuseum

Valga Muuseum asub endises Säde teatri- ja seltsimajas Valgas, Vabaduse 8, mis ehitati 1911. aastal. Käesoleval, 2021. aastal möödub „Säde“ teatri- ja seltsimaja ehitamisest 110 aastat. Tähistame selle suursuguse hoone tähtpäeva koos Valgast pärit ühe kuulsama näitleja Liina Reimani 130. sünniaastale pühendatud virtuaalnäitusega.


Oma maja ehitamine kerkis „Säde“ seltsi liikmete koosolekul päevakorda allikate põhjal 1907. aastal. Plats hoone rajamiseks kesklinna, kus tol ajal asus Nehse maja, osteti 1909. aastal hinnaga 25 468 rubla ja 9 kopikat. Kokku tasuti Säde teatri- ja seltsimaja ehitamise eest 85 - 90 000 rubla.

VaM F 2713 Valga Säde seltsimaja hotelliosa ehitamine
Foto: VaMF2699 Georg Hellat Foto: VaMF2699 Georg Hellat

   Maja projekteeris esimene eesti kutseline arhitekt Georg Hellat (1870 -1943). Ta kuulus Georg Hellati projekteeritud suurimate ja komplitseeritumate ehitiste hulka.. Ehitis on hilisjuugendlik ning oli suurim väikelinna Eesti seltsimaja sajandi algusest.

Säde seltsimaja
VaM F 2318:5

 

 

Säde
teatri- ja
seltsimaja

Suurim väikelinna seltsimaja 20. sajandi alguse Eestis.

 

Hoone avati pidulikult 11. aprillil 1911. aastal.

 

VaM F 865:1 Marie, Amalie, Ode ja Emilie Kuivas
VaM F 2807:6 Emilie ja Marie Kuivas

 

 

Seltsimaja
avamispidustused

 

Marie Kuivas oli Säde
näitleja 1912-1914

VaM F 409:1/N

 

Kutse

   “Kell 2 olen kohal. Laupäevase Soodoma ja Komorra asemel valitseb ruumides pidulik kord. Värsket värvi lõhna on küll veel tubliste tunda, kuid seda pidulikum. Muidu on aga valge ja tühjad ruumid kõmisevad pühalikult. Rahvast tuleb, armas uudishimu näoilmel. Saalis on toolide read seina ääri mööda seatud.“

 

VAMF1663:7

 

Säde majast kesklinna suunas.
(arvatav aeg 1911.a)

  „Kell 2 Olen kohal. Laupäevase Soodoma ja Komorra asemel valitseb ruumides pidulik kord. Värsket värvi löhna on küll veel tubliste tunda, kuid seda pidulikum. Muidu on aga valge ja tühjad ruumid kömisevad pühalikult. Rahvast tuleb, armas uudishimu näoilmel. Saalis on toolide read seina ääri mööda seatud."

"Säde" teatri saali plaan koopia
VaM Fp 606 Ar 364:234

 

Säde maja
1. korruse plaan

  1. Kaupluste ruumid
  2. Seltsi eestseisuse ruum
  3. Söögisaal
  4. Vestibüül
  5. Kabinetid
  6. Naisterahvaste tuba
  7. Piljardiruum
  8. Restorani ruum
  9. Köök

 

"Säde" teatri saali vaade lava poolt 1922
VaM F 2597:5

 

Säde teatri saali vaade lava poolt

  Teatrisaaliga külgnes avar fuajee. Garderoob oli suur ja sammastele toetuv. Garderoobi lõpust läks lai trepp teisele korrusele. Pärast 1920. aasta põlengut muudeti trepi kuju. Keerdtrepist sai lai trepp, mis vaheplatvormil jagunes kaheks. Garderoobi taga asus söögisaal, sealt omakorda veel piljardiruum ning kaks kabinetti, nende kõrval köök ning trepikoda kolmandale korrusele.

 

Sümfooniaorkester A. Wirkhausi juhatusel 1913. aastal.
VaMF. 362

 “Säde” teater loodi seltsi juurde 1912. aastal. Muusikajuhiks esimese eesti kutselise dirigendi Adalbert Wirkhausi. Ta oli esimene eestikeelsete ooperietenduste muusikjuht ning esimene kutseline eesti dirigent. Ta tuli Valka “Estoniast” ning viibis siin 1912-17 olles kaks aastat “Säde” muusikajuht ning üldhariduskoolide muusikaõpetaja. Virkhaus asutas 30-liikmelise sümfooniaorkestri.

 

"Säde" seltsi restoran VaM F 2251

 

"Säde" seltsi
restoran

 Säde restoranis peeti kadri- ja mardipäevi. Oktoobris toimus näiteks esimene hanesöömise õhtu küünlavalgusel kella 20.30 kuni 01.30. Mängis tantsumuusika (L-E, 1939, nr 119).


Meenutused "Säde" majast.

Postimees, 1911, nr. 79
„Vaadatagu nüüd missugusest seisupaigast tahes sündmuste pääle, kuid see, et eesti seltskond omale väikese kuulsusega linnakeses 100 000-lise seltsimaja nagu üle öö elule on kutsunud ja seal täie jõu ja arusaamisega oma ülesandest elama tahab hakata. See on sündmus, mis mitte ainult Valga oma piirkonda ei unune. See, et ka väikese ainelise jõu juures ja ilma rahapungadeta võimalik on suuri asju ära teha, kui meestel südidust ja selget pilku jätkub ja usku enese sisse – selles mõttes on Walk meie teistele kodumaa linnakestele kõige julgustavamaks eeskujuks. Uue teatrihoonega on rajatud aastakümnete töökava.“ 

„Võtsime nõuks seltsile mingit ilmsüütut esinime anda. Minu ettepanekul jäime „Säde“ (sädeme) nime juurde peatama. Aga kuidas seda venekeelde tõlkida? „Säde“ tema harilikus tähenduses (tule säde) oleks vene keeles искра, missugune tähendus vene ülemuse marru võis ajada ja meilt kõik seltsi lootused võtta – nii arutasid mõned vene keelt oskajad asutajad. „Pole viga,“ ütlesin mina, „me tõlgime nime „Säde“ nii vene keelde, et ta mitte tuld ei tähenda, vaid vett“. Me lisame nimele selgituseks juurde: sõna Säde tähendab väikest jõekest, mis Valga ligidalt algab ja Burtnieki (Asti) järve jookseb ja on asi läbi.“ Valga külje alt voolab läbi Seda nimeline oja, eesti keeles Säde.

Kooliõpetaja Hans Eineri meenutused.

VaM F 1973:1

Valga maakonna politseiametnikud ja auvõõrad pidulauas Säde restoranis 
1923. aastal

"Säde" teatri tegelaskond Dateering: 1922 - 1923
VaM F 1973:1
Säde teatri lavastused
Stseen näidendist “Enne kukke ja koitu” 1924 VAMF_0396_02
Stseen Hofmanni naljamöngust "Vigurivänt" 1923.a
VaM F 388
Stseen ooperist "Iphigenie Taurises"
VaM F 388

 

Carl Treumundt "Säde" teatri näitejuht 1922-1924.

Näitejuhina palgati ametisse 1922. aastal Carl Treumundt, kelle tulek Valka loob Valga teatrile eduka ajajärgu. Asjaarmastajatest koosneva tegelaskonnaga, kellele maksti tasu näitlemise eest punktide alusel, toodi lavale teiste seas “Põhjalased”, “Kriis”, “Jaanituli”, “Parvepoisid”, “Enne kukke ja koitu”. 1924. aastal, peale vabakutseliste näitlejate lahkumist tehti leping “Vanemuisega”, kes paaril hooajal serveeris Valgale rikkalikult operetti. 

Seejärel tuleb Valga teatrielus “vaikiv olek”, mis kestab 1933. aastani, mil tegevust alustas Valga Teatriühing koos “Säde” seltsiga. Kolmeaastase pingutava töö järel suudeti organiseerida suurepäraste võimetega näitlejaskond, kes alustas oma neljandat hooaega kutselise näitejuhiga F. Pettaiga 1936. aastal. 

 

Raudsepa "Mikumardi" 1936 VaM F 1658:8
"Säde" teatri lavastused H.Wuolijoki „Niskamäe naised“
VaM F 1659:26
"Säde teatri lavastused"  Stseen H. Wuolijoki näidendist
VaM F 1659:25
Stseen näidendist H. Wuolijoki "Niskamäe naised"
VaM F 1659:28
"Säde" teatri lavastused Stseen F. Langeri näidendist "Kaamel läheb läbi nõelasilma“ 1939
VaM F 334:9
"Säde" teatri lavastused Stseen F. Langeri näidendist "Kaamel läheb läbi nõelasilma"
VaM F 334:4
Stseen F. Langeri näidendist "Kaamel läheb läbi nõelasilma"
VaM F 334:7
Stseen M. Metsanurga näidendist "Vagade elu" 1938.a
VaM F 334:12
Stseen R. Baumanni näidendist "Rätsepad Sillamatsil" 1939.a
VaM F 334:14
Stseen O. Lutsu näidendist "Tagahoovis" 1936.a
VaM F 334:16
Stseen E. Tammlaane näidendist "Valge lagendik" 1938.a
VaM F 334:15
Stseen A. Kitzbergi näidendist "Kosjasõit" 1939.a
VaM F 334:18


Säde teatriga seotud nimekad näitlejad ja lauljad

Lembit Aimre – Säde, Vanemuine, Narva teater  ja Ugala;  
Priit Hallap – Säde, Vanemuine, Estonia; 
Marie Ilves – Narva, Säde, Kannel, Ugala; 
Voldemar Karro – Valga Karskusselts, Estonia jumestaja ja parukaseadja; 
Artur Kattai – Säde, Narva teater;
Leida Klaus – 1936–44 Säde teatri kostüümide kavandaja, 1945–68 Estonia kostüümikunstnik; 
Eva ja Rein Klink – Säde 1947–48, Lõuna-Eesti teater 1948–49; 
Anna Laht – Säde 1927–38, Noorsooteater  1944–48; 
Eduard Lemmiste – 1926–29 Ugala, 1934–41 Endla, 1932–34 Tallinna Töölisteater, 1944–46 Säde direktor ja kunstiline juht; 
Ilmar Märks – 1947–48 Säde näitleja ja dekoraator, 1972–86 Vanemuise dekoraator; 
Ants Piller – näitleja, laulja, tenor ja näitejuht, 1940–44 Säde üldjuht;  
Lembit Põder – 1932–48 Säde, 1948–49 Lõuna-Eesti teater, 1950–91 Ugala;  
Karl-Robert Põlde – näitleja ja laulja, bariton, 1905–17 õppis Valga harrastustrupis, 1918–33 Vanemuises; 
Irene Raiend – töötas 1936–44 Sädes, 1945–51 Endlas; 
Karl Viitol – Säde 1912, 1918–44  Estonia solist.

Säde kõlakoda Valgas 1930. aastatel.
VAMF_2241

 

Säde aed
ja kõlakoda

Lisaks uhkele seltsimajale ja teatrile asus Säde seltsimaja hoovil ka uhke kõlakoda.

   1926. a alustatakse kõlakoja ehitamisega “Säde” aeda. Ehitamist juhib ehitusmeister V. Kattai Kõlakoja ehitus oli eelarves 120 000 marka ette nähtud, läks aga maksma 245 000 marka. Kõlakoda valmis 15. maiks. “Säde” aias esitati aiakontserte kolm korda nädalas: teisipäeval, neljapäeval ja pühapäeval. Pühapäevased kontserdid olid tasuta. Kontserte esitas nii kohalik sõjaväeorkester hr Oskar Eomoisi juhatusel kui ka külalised.  Säde aias ja majas korraldati ka põllumeeste seltsi näitusi. 1933. a mais korraldatud näitus pandi välja Säde jalutusruumis ja riietehoius ning Säde aias. Selleks püstitati Säde aeda paviljonid. 

Vaade Säde majale pargi poolt 1927. aastal.
VaM F. 550
Kõlakoda Säde aias 1937. aastal.
VaM F. 1092:5
Laulupidu Säde aias 1925. aastal.
VaM F. 2090:85
Säde tiik luikede ja luigemajaga 1930. aastate lõpus.
VaM F. 2597:9

 

Säde ameti- ja äriasutused

Seltsimaja teisel korrusel asus maja avamisest alates kaks krediidiasutust. Ühes neist  - Valga Vastastikuses Krediit Ühisuses - töötas aastatel 1912-1915 asjaajajana luuletaja Ernst Enno. 1921. aastal need asutused ühinesid AS Valga Pangaks. Hotelliosa üks vanemaid ärisid oli J. Jürissoni apteegi kauplus, mis rohu- ja värvikaupluse nime all tegutses veel 1930. aastal.

Kauplused “Säde majas”

Seltsimajast sai osta uhket Kuznetsovi portselani või laias valikus kübaraid, kindaid, sitse, pitse, käekotte aga ka jalanõusid jne (Kuznetsovi firma kauplus-ladu, 1930. aastatel Jeremei Sepa pudupood, F. Hermlini kingakauplus).

Hotelliosas oli pikka aega võimalik käia apteegis (Jürissoni kauplus), algaastail ka põllumasinate poes (Läti põllumeeste majandusühisuse kauplus). 1930. aastatel võis lasta teha soenguid (Aleksander Seemanni juuksuriäri, hiljem Lembit Põderi teatri- ja juuksetööstus), proovida kübaraid, kindaid, salle (Marie Päiva pudupood), varuda kalaõngi (Alfred Neulandi kauplus), osta midagi odavat (pudupood Odav), saada ideaalne fotojäädvustus (päevapilditööstus Ideal).

 

Fotod pangast
VAMF2535_14
Fotod pangast
VAMF2535_13
Ants Veesaar

 

Kuula Ants Veesaare mälestusi Säde teatri aegades

Audio fail asub siin:

 

 

Eesti teatri olukord nõukogude perioodil ja sellega seotud kultuuripoliitika

 „Mõne kuu pärast täitub 15 aastat nõukogude võimu kehtestamisest Eestis. Meie rahva majandus- ja kultuurielu on selle aja sees edasi liikunud seitsmepenikoormaliste sammudega. Täiesti uue kvaliteedi on omandanud ka meie teatrikunst, mis on asunud sotsialistliku realismi teele. Sellel uuel teel on eesti teatril olnud tähelepandavaid saavutusi, rida suuri loomingulisi võite.

 Paljud teatritöötajad ja mitmed lavastused on pälvinud kõrgeima üle-liidulise tunnustuse – Stalini preemia. Meie näitekirjandus on välja jõudnud kitsa keelepiiri raamidest ja võitnud kindla koha teiste vennasrahvaste laval. Palju sügavamalt kõlavad meie teatrilavadel ka teiste rahvaste dramaturgilised tähtteosed ja klassika.

 Eesti teater on meelelahutuslikust ajaveetmisvahendist, mis kodanlikul ajal tihtipeale oli rakendatud rahvavaenulike sihtide teenistusse, tõusnud tähtsaks kultuuriteguriks, mis teenib oma rahva elulisi huve, aitab kasvatada teatrikülastajat nõukogude patriotismi ja rahvaste sõpruse vaimus, kodumaa teenimise ja rahu eest võitlemise vaimus.“
- Saateks. — Eesti Nõukogude Teater: Almanahh I. — Tallinn : Eesti NSV Teatriühing, 1954. Lk 5.
 

Liina Reiman, portree, ca 1912 (14. november 1891 Valga – 11. september 1961 Helsingi) ETMM _ 4868 Fk 8373/kl
Liina Reiman koos isa Mihkel Põldega
VaM F 1399:1

 

Liina Reiman

   "Liina Reiman – see on üks meie eesti teatri korüfeesid. Liina Reiman – see on talent ja töö. Mägesid paigast nihutav töö oli see, mis vormis kohmakast, kuid kogu südamega teatrile andunud tütarlapsest heroiliste suurkujude looja. Tema talent süütas teatritaevas Orleans'i neitsi, Maria Stuarti, leedi Macbethi, Candida, Jokaste, Niskamäe vanaperenaise, ema (Capeki ja Gorki "Emas"). Siira austuse osaliseks sai ta ka meie põhjanaabrite juures Soomes.”

 

Liina Põlde koolieas. Liia Reiman, portree, ca 1912 Liina Reiman, Rambivalgus süttib. Fotod. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1991
Näitlejanna nooruses. Liina Reiman, Lava võlus. Fotod. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1996

 

Liina Reiman enne näitlejannaks saamist

1891. aastal sündinud Liina Reimani näitleja karjäär algas alles aastal 1910, mil "Vanemuise" näitejuht Karl Menning kutsus siis veel noore Liina Põlde Tartusse näitlema.

 

Liina Reiman 1915. aastal
Liina Reiman, Rambivalgus süttib. Fotod. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1991.
Karl Jungholz

 

Liina Reimani  teekond  kujunenud näitlejana: osad ja lavastused

Estonia 1915-1917

   Kuni 1917. aastani ning hiljem ka 1933-38 ja 1939-43 oli Reiman "Estonias" töötanud. Siin, Paul Pinna ja Karl Jungholzi käe all, algas tema kui näitlejanna väljakujunemine.

 

Liina Reiman ja Paul Pinna Draamateatris “Inimese” elu mängimas.
Liina Reiman, Lava võlus. Fotod. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1996.

 

Liina Reimani  teekond kujunenud näitlejana: osad ja lavastused

Draamateater 1918-24

   Järgmiseks kohaks, kuhu Liina Reiman pärast kosumist siirdus, oli Draamateater. Aastail 1918-24 tegutses ta juba küpse näitlejana ja proovis kätt tragöödias.

 

Liina Reiman, Lava võlus. Fotod. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1996.
Liina Reiman Leedi Macbethi rollis.

 

Vanemuine

1925-1933

   1925. aastast, kui Draamateater Vanemuisega paari pandi, jätkas Liina Reiman kuni 1933. aastani tööd “Vanemuise” all ja sai kuulsaks näiteks tänu Leedi Macbethi rollile  (W. Shakespeare'i "Macbeth").

 

Näitlejanna pärast karjääri lõppu 1947. aastal
Raimund Kull

 

Liina Reimani näitleja karjääri lõpp: meenutusi teatrielu muredest ja rõõmudest  ning elupõlistest sõpradest

   Oma eluteed meenutab Liina Reiman väga eriilmelisena, pöörates erilist tähelepanu juhendajatele ja kolleegidele. Esimestena ilmuvad tema mälestustes välja juhendaja Karl Menning, "Endla" ja "Estonia" näitejuht Karl Jungholz,  endine abikaasa August Reiman ja dirigent Raimund Kull.
Loe veel:

F. Schiller, Orleans'i neitsi, Draamateater, 1923, Jean d'Arc - Liina Reiman. ETMM_5499 T 50:1/136:3
Liina Reiman, portree, 1915 ETMM _ 4868 Fk 6004/kl
Ema, Estonia, 1938,Kornel - Kaarel Karm, Ema - Liina Reiman, Petr - Teet Koppel ETMM _ 4868 Fk 4394/kl
Niskamäe naised, Estonia, 1936, osades - Vanaperenaine - Liina Reiman, Telefoni Sandra - Meta Luts ETMM _ 4868 Fk 5752/kl
Niskamäe leib, Estonia, 1939, osades - ees - Apteeker - Juhan Tõnopa, Praostiproua - Betty Kuuskemaa, Niskamäe vanaperenaine - Liina Reiman, Praost - Albert Üksip ETMM _ 4868 Fk 5768/kl
Liina Reiman (1951.a)
UTKK F 180/A11

 

Valga muuseum Säde majas

 

Valga Muuseum asutati rajoonidevahelise koduloomuuseumi nime all 1955.  aastal, hõlmates toonaseid Valga ja Võru rajoone. Oma praegusesse asukohta, ajaloolisesse Säde seltsimajja kolis muuseum 1957. aastal. Kuni Võru koduloomuuseumi loomiseni 1966. a hoiti ja säilitati Valga koduloomuuseumis ka Võrumaalt pärit kultuuriväärtusi.  Loe edasi

 

Muuseumi direktorid:

  • Arseni Kallaste 1955-1961

  • Gustav Tsirp 1961-1962

  • Kärt Leht 30. detsember 1962-30. aprill 1985 - 23 aastat

  • Hans Salm 1985-1994

  • Esta Mets 1994-2008

  • Pille Tomson alates 2009-2012

  • Marek Nõmmik 2012-2013

  • Andres Rattasepp 2015-2016

  • Pikne Kama 2017-2019

  • Neeme Punder 2019

 

Kärt Leht Valga Muuseumi direktorina

Pikne Kama mälestuskõne Kärt Lehe matustel 27. aprillil Tartu Pauluse kirikus

   Austatud kohaliviibijad! Kõigepealt avaldan Valga Muuseumi nimel sügavat kaastunnet Kärt lehe lähedastele, omastele, sõpradele. Esindades Valga Muuseumi kollektiivi, pühendan oma väikese mälestuskõne eeskätt Kärt Lehe tegevusele Valga Muuseumis. Võib ju täie kindlusega öelda, et siia jäi maha tema elutöö. Ilma tema panuseta ei oleks Valga Muuseum kaugeltki selline nagu ta praegu on. Olles üks Valga Muuseumi esimesi direktoreid (kindlasti on ta seni olnud kõige kauaaegsem Valga Muuseumi direktor), oli just tema see, kes sisuliselt Valga Muuseumi üles ehitas. Nüüd siis meenutagem tema tegevust Valga Muuseumi algusaastatel.

   Kärt Lehe (Sel ajal veel külkl Uibu) esimene töökoht pärast ülikooli lõpetamist oli Vändra Keskkooli ajalooõpetaja amet. Tegu oli, nagu nõukogude ajal kombeks, suunamisega. Õpetaja närviline amet aga Kärdile ei sobinud ja nii pöördus ta Pärnusse närviasrsti juurde, kust sai tõendi, et ta ei saa tervislikel põhjustel enam õpetajana töötada ja vajab rahulikumat töökohta. Seda ta siis otsima hakkaski. Oma kursusekaaslase kaudu sai ta teada, et just asutatud Valga Muuseumisse vajati teaduslikku töötajat.

 

Säde park 1961
VaM F 911:104
Säde teatri varemed pargist vaadatuna 1961
VaM F 911:106
Näitus "60 aastat Nõukogude riiki- rahu ja rahvaste sõpruse kindlat kantsi", Fotograaf H.Napp 1977.a
VaM F 2153:31
Koduloomuuseumi loodussaal 1980.a
VaMF2131:2 Valga
Foto Eesti Tuletõrjemuuseum
VaM F 2415:11 Tules hävinud Valga Koduloomuuseumi ajaloosaal
Värvifotod Valga Muuseumi taastavast hoonest Vabaduse tn. 6 (endine VaMF2657:7
VaMF2650
Valga Muuseumi loodusloosaal 1991. aastal,
Vam F 2661:1
Valga Muuseum 2021. aastal

 

 

Mille poolest tuntakse Sädet tänapäeval?

 1948. aastal suletud teater on leidnud kajastust ka hilisematel aastatel. «Säde» maja on meenutatud nii Aleks Vallneri linna juubelile pühendatud kogumikus 1984. aastal kui ka aastakümneid hiljem ajakirjanduses. Ehtsaks näiteks on siinkohal „Säde“ maja 100-aasta juubel, millest kirjutati 2011. aastal lehes “Valgamaalane”, meenutades nii seltsi tegevust kui ka teatrit eelmisel sajandil. Oluliseks märkuseks oli Mari Juzari kommentaar „Sädet“ tabanud tulekahjude kohta: „..kui seda (1948. aasta) põlengut poleks olnud, võiks Valga ehk siiani end teatrilinnaks pidada“.

 

 

 

Säde aiapidu tõi Valga
muuseumile Muuseumiroti
kogukonna sõbra tiitli
 

 2018. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel anti välja auhind täiesti uues kategoorias, mille pälvis Valga Muuseum kogukonna kaasamise eest pärimuskultuuri populariseerimisel. Valga Muuseumi „Säde aiapidu“ projektijuht Marju Rebane jagab lugu, kuidas ettevõtmine alguse sai ja nii haaravaks kujunes.

Video:

 Näitleja Ülle Kaljuste on rändtiitli: Liina Reimani mälestussõrmus omanik. Valga väikesed muuseumisõbrad käisid näitlejaga kohtumas ning pärandit uudistamas.

 

Video asub siin:

 

Allikad

  • Voldemar Mettus, Ainus paradiis. - Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967.
  • Indrek Peetsalu
  • Liina Reiman, Lava võlus. - Lilian Kirepe (toim.), Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960.
  • Liina Reiman, Rambivalgus süttib. Mälestusi minu lavateekonnalt. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1991.
  • Liina Reiman, Lava võlus. Fotod. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1996.
  • Liina Reiman, Rambivalgus süttib. Fotod. - Tallinn: Eesti Teatriliit, 1991.
  • Heivi Pullerits, Liina Reiman (1891–1961). Elu ja tegevus. - Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1966.
  • 400 aastat Valga linna. - Alleks Vallner (koost.), Tallinn: Eesti Raamat, 1984.
  • Eesti Nõukogude Teater: Almanahh I. - H. Aas, H. Lumet; Kaas.  (toim.), Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1954
  • Eesti Nõukogude Teater: Almanahh II. -  H. Aas, V. Gross, (toim.), Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1956.
  • Eesti Nõukogude Teater: Almanahh III. - V. Panso, K. Ader, E. Nirk, P. Põldroos, L. Tormis, A. Lauter, F. Matt, J. Järvet (koost., toim.), Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1957.
  • Eesti Nõukogude Teater: Almanahh IV. - K. Puust, A. Heintare,  L. Tormis (toim.)  Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1959.
  • Eesti Nõukogude Teater: Almanahh V. - K. Ird, S. Levin, V. Markus, R. Parve, I. Tammur, L. Tormis (koost., toim.)  Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1962.

 

  • Eesti nõukogude teater 1940-1960. - Ants Päiel (koost.),  Tallinn: Eesti NSV Teatriühing, 1960.
  • Meie maa. 4. [osa], Lõuna-Eesti : Eesti sõnas ja pildis, lk 34.
  • Säde selts ja teater 1902–1940: Valga Muuseumi aastaraamat 2001/2002 - Mari Juzar (koost), Valga: Valga Muuseum, 2002.
  • Teatri ja teaduse vahel. -  Luule Epner (koost.), Tartu: Tartu Ülikool, 2002.
  • Anneli Saro, Nõukogude tsensuuri mehhanismid, strateegiad ja tabuteemad Eesti teatris. - Ajalooline Ajakiri, 4: 166, 2018. Lk 283–304.
  • Postimees (1886-1944), nr. 99, 29 aprill 1944, lk 5.
  • Postimees (1886-1944) 2 oktoober 1942, lk 2.
  • Postimees (1886-1944) 21 august 1932, lk.
  • https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/he-teatri-s-nd-ja-surm/ 
Vali slaid: