Meenutused "Säde" majast.

Postimees, 1911, nr. 79
„Vaadatagu nüüd missugusest seisupaigast tahes sündmuste pääle, kuid see, et eesti seltskond omale väikese kuulsusega linnakeses 100 000-lise seltsimaja nagu üle öö elule on kutsunud ja seal täie jõu ja arusaamisega oma ülesandest elama tahab hakata. See on sündmus, mis mitte ainult Valga oma piirkonda ei unune. See, et ka väikese ainelise jõu juures ja ilma rahapungadeta võimalik on suuri asju ära teha, kui meestel südidust ja selget pilku jätkub ja usku enese sisse – selles mõttes on Walk meie teistele kodumaa linnakestele kõige julgustavamaks eeskujuks. Uue teatrihoonega on rajatud aastakümnete töökava.“ 

„Võtsime nõuks seltsile mingit ilmsüütut esinime anda. Minu ettepanekul jäime „Säde“ (sädeme) nime juurde peatama. Aga kuidas seda venekeelde tõlkida? „Säde“ tema harilikus tähenduses (tule säde) oleks vene keeles искра, missugune tähendus vene ülemuse marru võis ajada ja meilt kõik seltsi lootused võtta – nii arutasid mõned vene keelt oskajad asutajad. „Pole viga,“ ütlesin mina, „me tõlgime nime „Säde“ nii vene keelde, et ta mitte tuld ei tähenda, vaid vett“. Me lisame nimele selgituseks juurde: sõna Säde tähendab väikest jõekest, mis Valga ligidalt algab ja Burtnieki (Asti) järve jookseb ja on asi läbi.“ Valga külje alt voolab läbi Seda nimeline oja, eesti keeles Säde.

Kooliõpetaja Hans Eineri meenutused.

Säde teatriga seotud nimekad näitlejad ja lauljad

Lembit Aimre – Säde, Vanemuine, Narva teater  ja Ugala;  
Priit Hallap – Säde, Vanemuine, Estonia; 
Marie Ilves – Narva, Säde, Kannel, Ugala; 
Voldemar Karro – Valga Karskusselts, Estonia jumestaja ja parukaseadja; 
Artur Kattai – Säde, Narva teater;
Leida Klaus – 1936–44 Säde teatri kostüümide kavandaja, 1945–68 Estonia kostüümikunstnik; 
Eva ja Rein Klink – Säde 1947–48, Lõuna-Eesti teater 1948–49; 
Anna Laht – Säde 1927–38, Noorsooteater  1944–48; 
Eduard Lemmiste – 1926–29 Ugala, 1934–41 Endla, 1932–34 Tallinna Töölisteater, 1944–46 Säde direktor ja kunstiline juht; 
Ilmar Märks – 1947–48 Säde näitleja ja dekoraator, 1972–86 Vanemuise dekoraator; 
Ants Piller – näitleja, laulja, tenor ja näitejuht, 1940–44 Säde üldjuht;  
Lembit Põder – 1932–48 Säde, 1948–49 Lõuna-Eesti teater, 1950–91 Ugala;  
Karl-Robert Põlde – näitleja ja laulja, bariton, 1905–17 õppis Valga harrastustrupis, 1918–33 Vanemuises; 
Irene Raiend – töötas 1936–44 Sädes, 1945–51 Endlas; 
Karl Viitol – Säde 1912, 1918–44  Estonia solist.

Eesti teatri olukord nõukogude perioodil ja sellega seotud kultuuripoliitika

 „Mõne kuu pärast täitub 15 aastat nõukogude võimu kehtestamisest Eestis. Meie rahva majandus- ja kultuurielu on selle aja sees edasi liikunud seitsmepenikoormaliste sammudega. Täiesti uue kvaliteedi on omandanud ka meie teatrikunst, mis on asunud sotsialistliku realismi teele. Sellel uuel teel on eesti teatril olnud tähelepandavaid saavutusi, rida suuri loomingulisi võite.

 Paljud teatritöötajad ja mitmed lavastused on pälvinud kõrgeima üle-liidulise tunnustuse – Stalini preemia. Meie näitekirjandus on välja jõudnud kitsa keelepiiri raamidest ja võitnud kindla koha teiste vennasrahvaste laval. Palju sügavamalt kõlavad meie teatrilavadel ka teiste rahvaste dramaturgilised tähtteosed ja klassika.

 Eesti teater on meelelahutuslikust ajaveetmisvahendist, mis kodanlikul ajal tihtipeale oli rakendatud rahvavaenulike sihtide teenistusse, tõusnud tähtsaks kultuuriteguriks, mis teenib oma rahva elulisi huve, aitab kasvatada teatrikülastajat nõukogude patriotismi ja rahvaste sõpruse vaimus, kodumaa teenimise ja rahu eest võitlemise vaimus.“
- Saateks. — Eesti Nõukogude Teater: Almanahh I. — Tallinn : Eesti NSV Teatriühing, 1954. Lk 5.
 

Valga muuseum Säde majas

Muuseumi direktorid:

• Arseni Kallaste 1955-1961

• Gustav Tsirp 1961-1962

• Kärt Leht 30. detsember 1962-30. aprill 1985 - 23 aastat

• Hans Salm 1985-1994

• Esta Mets 1994-2008

• Pille Tomson alates 2009-2012

• Marek Nõmmik 2012-2013

• Andres Rattasepp 2015-2016

• Pikne Kama 2017-2019

• Neeme Punder 2019

Kärt Leht Valga Muuseumi direktorina

Pikne Kama mälestuskõne Kärt Lehe matustel 27. aprillil Tartu Pauluse kirikus

   Austatud kohaliviibijad! Kõigepealt avaldan Valga Muuseumi nimel sügavat kaastunnet Kärt lehe lähedastele, omastele, sõpradele. Esindades Valga Muuseumi kollektiivi, pühendan oma väikese mälestuskõne eeskätt Kärt Lehe tegevusele Valga Muuseumis. Võib ju täie kindlusega öelda, et siia jäi maha tema elutöö. Ilma tema panuseta ei oleks Valga Muuseum kaugeltki selline nagu ta praegu on. Olles üks Valga Muuseumi esimesi direktoreid (kindlasti on ta seni olnud kõige kauaaegsem Valga Muuseumi direktor), oli just tema see, kes sisuliselt Valga Muuseumi üles ehitas. Nüüd siis meenutagem tema tegevust Valga Muuseumi algusaastatel.

   Kärt Lehe (Sel ajal veel külkl Uibu) esimene töökoht pärast ülikooli lõpetamist oli Vändra Keskkooli ajalooõpetaja amet. Tegu oli, nagu nõukogude ajal kombeks, suunamisega. Õpetaja närviline amet aga Kärdile ei sobinud ja nii pöördus ta Pärnusse närviasrsti juurde, kust sai tõendi, et ta ei saa tervislikel põhjustel enam õpetajana töötada ja vajab rahulikumat töökohta. Seda ta siis otsima hakkaski. Oma kursusekaaslase kaudu sai ta teada, et just asutatud Valga Muuseumisse vajati teaduslikku töötajat.

Mille poolest tuntakse Sädet tänapäeval?

 1948. aastal suletud teater on leidnud kajastust ka hilisematel aastatel. «Säde» maja on meenutatud nii Aleks Vallneri linna juubelile pühendatud kogumikus 1984. aastal kui ka aastakümneid hiljem ajakirjanduses. Ehtsaks näiteks on siinkohal „Säde“ maja 100-aasta juubel, millest kirjutati 2011. aastal lehes “Valgamaalane”, meenutades nii seltsi tegevust kui ka teatrit eelmisel sajandil. Oluliseks märkuseks oli Mari Juzari kommentaar „Sädet“ tabanud tulekahjude kohta: „..kui seda (1948. aasta) põlengut poleks olnud, võiks Valga ehk siiani end teatrilinnaks pidada“.