Menüü

Uudised

19. aprill. 2022

Tähistame etendusega esimese eestlasest linnapea ametisseastumise 120. aastapäeva

27. märtsil käesoleval aastal möödus 120 aastat esimese eestlase linnapeaks saamisest.

Just Valga oli esimene linn, kus omavalitsus läks eestlaste kätte. 1901. aasta detsembris saadi tänu edukale koostööle lätlastega volikogus 12 kohta. Minevikku tagasi vaadates on Valga linnal vägagi põhjust uhkust tunda — siin oli eestluse ideed külvamas esimene eestlasest linnapea Johannes Märtson, keda tunti kui selge pea ja kindla käega juhti. Märtson valiti linnapeaks 16. veebruaril 1902 ning ta asus ametisse 27. märtsil 1902. Linnapeana juhtis ta Valgat edukalt 15 aastat — kuni 30. märtsini 1917.

Johannes Märtson sündis 13. augustil 1868. aastal. Tema isa oli Lõve karjamõisa rentnik, Liigimetsa talu omanik. Märtsonite peres oli kolm poega, Johannes oli vanim. 7-aastaselt viidi Johannes Viljandisse saksakeelsesse poeglaste algkooli Friedrich Kuhlbarsi õpilaseks. Seejärel õppis Johannes Tartu linnakoolis ja kreiskoolis. Ta töötas apteekri õpilasena erinevates apteekides Peterburis, Tartus ja Kambjas. 1891. aastal  asus Johannes Märtson Tartu Ülikooli farmaatsiat õppima ja omandas apteekri kutse. Ülikooli lõpetamise järel rentis Märtson Tõrvas apteegi, kus töötas aastatel 1893-1898, lisaks oli ta seal kohaliku tuletõrje seltsi esimeheks. 1903. aastal avas ta apteegi Valgas Pihkva tänav 18 hoones. Apteekri töö kõrvalt sekkus ta aktiivselt ka kohalikku poliitilisse ja ühiskondlikku ellu. Juba 1902. aastal sai temast Valga ja ühtlasi kogu Eesti esimene eestlasest linnapea!  

Märtsonile pühendatud kultuurisündmusel lavastame tema linnapeaks saamise loo 22. aprillil kell 17 Valga raekoja ees.

Ürituse peaorganiseerijaks on segakoor „Rõõm“ koos Valga Muuseumiga.

KAVA:

1. Esineb José Antonio Page Ramirez

2. Segakoor Rõõm juhendaja- kontsertmeister Lenel Rand

3. Valga Vallavolikogu esimees Lauri Drubinš

4. Valga vallavanem Monika Rogenbaum

5. Näitemäng „Kuidas sai Johannes Märtsonist Valga linnapea“

6. Ekskursioon raekojas, Kalev Härk

https://www.youtube.com/watch?v=bKf0cWPXEWM

Üritusest osavõtt on tasuta. Kõik on oodatud!

 

15. veebruar. 2022

Väikesed muuseumisõbrad avastasid akende abil Valga ajalugu

Sügisel osalesid Valga muuseumi huviringi noored akende inventeerimise talgutel: „Mida aken peegeldab?“ Tänaseks on kogutud materjal kenasti linnakaardile kantud ning kõigil on võimalik sellega tutvuda. Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus. Eesmärgiks oli arendada noortes ajaloo ja kultuuri valdkonna teadmisi, kus uurimuse sooritamisel arendati digipädevust läbi aktiivõppemeetodite. Valga noored pälvisid projekti eestvedajatelt tunnustuse koos tänukirjaga ning laste tehtud fotod on nüüd muuseumi varahoidlas tulevastele põlvedele säilitamiseks. Aitäh Laura Kasesalu, Markus Rebane, Sven Saarmann, Liis Põder, Kert Metsar, Mark Marcus Tikk, Liis Marii Sagar ja Marlett Liblik!

 

Kes soovib samuti päranditalgutel osaleda siis infot leiad siit: http://xn--prandivaderid-bfb.ee/akende-inventeerimise.../

 

Link meie tööle: https://drive.google.com/file/d/1M7uSKbMWt_4_pmZAut9SGRNoKADXzsJr/view?usp=sharing

 

11. veebruar. 2022

Gümnasistid kogusid valgalaste mälestusi Eesti taasiseseisvumise ajast

Eelmisel aastal, seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevaga ja rändnäitusega "Tähelepanu! 1991! Start!" kogus Valga Muuseum Valgamaa inimeste mälestusi taasiseseisvunud vabariigi algusaegadest.

Valga Gümnaasiumi õpilaste kogutud mälestustega saate tutvuda SIIN.

 

17. jaanuar. 2022

Supervõimekas nahkhiir muuseumi õuel

Valgas avatakse Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud välirändnäitus „Supervõimekas nahkhiir“, mis tutvustab nahkhiiri nende erakordsete ja silmapaistvate võimete kaudu. 

Väikesed ja võimekad nahkhiired on imetabased kohanejad, kes võivad paastuda kuude kaupa, kottpimedas vigurlennul navigeerida või kuulmise abil jahti pidada. Praegu ongi käes aeg, mil nahkhiired on koobastesse põõnama suundunud, et seal ilma söögita ja jaheda temperatuuri käes talv üle elada. Näitus „Supervõimekas nahkhiir“ jääb Valga muuseumi õuel ööpäevringselt avatuks, et Valga linna elanike ja külaliste ette tuua nahkhiirte kümme kõige erilisemat kohastumust. Näitusel saab teada ka seda, miks on nahkhiired superabilised aias ja põllul ning kuidas nad osavate hiilijatena meile ootamatult tuppa või keldrisse „tekivad“.

Suveni on nahkhiirtega lähemalt tuttavaks saamiseks Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas avatud ka näitus „Hirmus armas nahkhiir“, mis pälvis möödunud Eesti Muuseumide aastaauhindade jagamisel 2020. aasta parima ajutise näituse tiitli. „Supervõimekas nahkhiir" on näituse „Hirmus armas nahkhiir” lendnäitus. Näitusel tutvustatakse supervõimed eesti, inglise ja vene keeles. Näituste valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE'i programm läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.

15. november. 2021

Kadripäeva viktoriin

Kui hästi tunned kadrisid ja kadripäevakombeid?

Osale VIKTORIINIL ja võida auhind.

Vastuseid ootame 21. novembrini ja võitja kuulutame välja 22. novembril muuseumi Facebooki lehel. Auhinna saab kätte 24. novembril muuseumis KADRIPEOL.

11. november. 2021

Kui palju kaalub Kadriema saagikott? Arva ja saad asjad omale!

Külasta Valga Muuseumi FB-lehte ning kommenteeri postituse alla, kui palju võiks kadriema saagikott kaaluda. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja võitja 22. novembril ning auhinna saab kätte 24. novembril Kadripeol Valga Muuseumis kell 17:00.

Kadripeo kohta vaata rohkem infot siit: https://www.valgamuuseum.ee/muuseum/kalender/2021-11-24/kadripidu/ 

Saagikotti toetavad: Valga Lihatööstus, Eesti Folkloorinõukogu ja Valga Muuseum

01. november. 2021

Turvaline muuseumikülastus

Hoolime oma töötajate ja külaliste tervisest ning aitame ühiskonda avatuna hoida.

Alates 1. novembrist 2021 on kaitsemaski (seda ei asenda nt sall või visiir) kandmine kohustuslik alates 12. eluaastast kõigis avalikes siseruumides. Juhul, kui maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel, peab selle kohta olema arstitõend.

Muuseumi külastamiseks kohustuslikud miinimumnõuded:

  • Alla 12-aastased saavad tegevustes osaleda ilma testimiseta ja COVID-19 tõendita.
  • 12–17-aastased (kaasa arvatud) peavad esitama COVID-19 tõendi vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise kohta või tõendi tervishoiuteenuse osutaja tehtud PCR-testi (tehtud kuni 72 h varem) või antigeeni testi (tehtud kuni 48 h varem) negatiivse tulemuse kohta. Lisaks aktsepteeritakse üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemust. Koolis, kodus või kohapeal testimine seda ei asenda.
  • 18-aastased ja vanemad peavad esitama COVID-19 tõendi vaktsineerituse või haiguse läbipõdemise kohta.

Alates 1. novembrist kehtib tõend ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Lisaks palume majja sisenedes desinfitseerida käsi ja hoida teiste külalistega sobivat distantsi. 

Palun loobu muuseumi külastamisest, kui Sul on COVID-19 haigestumise või COVID-19 haigestunuga lähikontaktis olemise tõttu isolatsiooni kohustus või Sul esinevad ägeda respiratoorse nakkushaiguse sümptomid (sh kerge nohu, kurguvalu, kurgu kriipimine, köha vms). Samuti kui Sul lasub liikumisvabaduse piirang kõrge COVID-19 haigestumusega riigist naasmise tõttu.

 

29. oktoober. 2021

Püha Katariinast kodustatud Kadriks: kuidas muuta kadripäev pikalt meeldejäävaks?

Mitte ühegi kadripäeva tähistava rahva kombestik pole säilinud nii rikkalikuna kui meil, eestimaalastel. Ometi on juba vaid napi 100 aasta jooksul see vana ja väärikas tähtpäev oma endise elujõu kaotanud. Kadrisandid on aastatega oluliselt noorenenud, sandiperedes kohtab üha harvem värvikaid tegelaskujusid. Arhailiste õnnistamis- ja tänamislaulude asemel kostuvad tubades lihtsad lastelaulukesed ning mahlakad täiskasvanute naljad on sootuks oma koha kaotanud.

 

Kadripäeva tähistamise komme on seotud uskumusega esivanemate hingede tagasipöördumisest meie sekka. Päevaga seotud iidne pärimus ei ole tänapäevani kahjuks säilinud. Võime vaid oletada, et kunagi võis olla see seotud naisterahvaste üleminekuriitusega, et tähistada tütarlapseeast täisikka jõudmist.  Alles hiljem segunes see 4. sajandil märtrisurma surnud püha Aleksandria Katariina austamisega, mis eestlaste suus koduselt Kadriks muutus. Lihtsa talurahva jaoks tähendas kadripäev naistepüha, mil tehti algust tubaste töödega.

Päevased ja õhtused kadrid

Lammaste kaitsja Katariina mälestuspäev oli tuntud ka lambapäevana, sest päevasel ajal käidi uste taga määgimas, et pererahvale karjaõnne kindlustada. Määgijateks olid pigem lapsed ja naised, vähem mehed.

Lääne-Eestis käisid päevasel ajal kadriks vanemad ning vaesemad tagasihoidlikult maskeeritud naised, kelle jaoks olid kogutud annid hädavajalikud elus püsimiseks. Seepärast eelistasid nad sandis käia üksi ning kasutasid saadud toitu, villa ja lina vaid enda tarbeks.

Õhtustel sanditajatel olid juba suurejoonelisemad plaanid – ande koguti ühise suure kadripeo tarbeks. Mõnel pool kujutas pidu suurt simmanit, teisal aga mängiti maha 60-70 osalejaga pulmapidu, mis võis kesta päevi. Seepärast poetati kadrisantide annikotti just neid pühadetoite, mida ühisele peolauale sünniks panna: lambaliha, kukki-kanu, käkke, ube-herneid, pähkleid, karaskit, leiba, õlut. Järelpidudest võtsid osa ka need, kes ise sanditamas ei käinud, kuid panustasid sellevõrra usinamalt pidulaua sättimisse ja toidu valmistamisse.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud alati kogukonna läbikäimise ja lõõgastumise seisukohalt oluline. Kadrisantide poolt toodavast karjaõnnest on meie põlvkonnas siiani tõelist puudust tundnud vaid vähesed. Tänastes oludes aga tajume, et piirangutevabad karjakesi koosolemised ongi üks suur karjaõnn. Vajame elusolemiseks üksteise lähedust ja head seltskonda.

Eesti Folkloorinõukogu ärgitab juba neljandat aastat üle-eestilise “Hakkame santima!” aktsiooniga mardi- ning kadripäeva tähistama ning seda just perekeskselt või täiskasvanute seas. Et kadripäev mööduks tänavu nii tormiliselt, et seda oleks veel takkajärele kogu aasta põhjust mäletada, tuleb selleks juba varakult ettevalmistusi teha. Septembrist novembrini toimuvad Eesti eri paikades koolitused, mis ka täiskasvanute silmad särama löövad.

 

Kadripäeva kombestiku koolitus koolidele - annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest. Koolituse läbiviijad on Marju Rebane ja Margit Behrsin.

 

Kadripäeva toidukoolitus (Valgamaa Kutseõppekeskuses, 3.11.2021, kell 10-14) - on suunatud pere-, sõpraderingis või suuremas kogukonnas kadripäeva tähistajatele. Kes santima ei taha minna, saab püha pidada kas kodus või rahvamajas kadripäeva pidu ettevalmistades. Koolituse käigus antakse ülevaade kadripäeva tavanditoitudest ja kombestikust ning valmistatakse üheskoos just sel päeval pidulauale sobivad road.

Koolituse viib läbi Inga Paenurm - aasta kokk 2005, president Toomas Hendrik Ilvese administratsiooni köögi kokk, Markofka söögimaja perenaine.

 

 

Kadripidu 24.11.21 kell 17, tasuta – lugusid räägib Piret Päär ning muusikat teeb Cätlin Mägi.

Piret Päär ja Cätlin Mägi on koostööd teinud pea veerand sajandit. Seekordne kava toob kuulaja ette muusikalised jutud ehk kaks kunstivormi on saanud üheks tervikuks, mis täiendavad teineteist.

Piret jutustab lugusid, mis talle viimasel ajal on armsaks saanud. Jutuvestjad teavad, et mitte nemad ei vali lugusid vaid lood neid. Mõned tulevad ja jäävad, mõned rändavad edasi.

Cätlin haarab kaasa lisaks parmupillidele, torupillile ja viledele ka elektroonilised efektiplokid ja luuperi, millega muusika juttudesse põimitakse ja omavahel ühendatakse.

 

 

Täpsema teabe leiad “Hakkame santima!” kodulehelt aadressil hakkamesantima.ee/koolitused/

 

27. oktoober. 2021

Kutsume Valga vanima puithoone koristustalgutele

Neljapäeval, 4. novembril algusega kell 12.30 toimuvad Valgas, Kesk tn 19 asuva kollase maja koristustalgud. Oodatud on kõik huvilised, kes soovivad anda oma panuse linna vanima puithoone prahist tühjendamisse! See on harukordne võimalus piiluda hoone erinevatesse soppidesse ning näha ja kuulda selle väärtuslike detailide kohta.

Klasmanni maja, rahva seas tuntud ka kui kollane maja või endine mänguasjapood, asub Valga linna ajaloolises südames, kesklinna muinsuskaitsealal, Valga uue keskväljaku ja linnatuumiku ühe kesksema ja kasutatavama tänava - Riia tänava ääres.

Kõnealune hoone on ehitatud elamuna tõenäoliselt mõnikümmend aastat pärast puitkiriku valmimist aastal 1729, mis teeb sellest linna vanima puithoone. Elamust ärimajaks muutus maja 1850. aasta paiku, kui lammutati hoone keskel asuv mantelkorsten ja hoonesse rajati kaks kauplust. Järgnesid ümberehitused Nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvuse algusaastail, mille jooksul kaeti hoone nii väljast kui seest mittesobivate viimistluskihtidega.

Pärast uue keskväljaku valmimist tõusis hoone kohalik elanike huvi keskpunkti, kuna seda peeti koledaks, ohtlikuks ja moodsa keskväljaku äärde sobimatuks. Nõuti isegi hoone lammutamist. Kuna hoonet polnud kunagi põhjalikult uuritud, polnud selle kohta just palju teada ja erilist väärtust ei paistnud tal pealevaadates olevat. 2020. aastal viidi läbi uuringud, mis andsid aimu hoone tõelisest väärtusest.

Eelmise aasta hilissügisel esitas Valga Vallavalitsus taotluse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" meetmesse "Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes" ning sai rahastuse hoone kordategemiseks.

Projekti eesmärgiks on restaureerida Valga linna vanim puithoone, tagada selle säilimine ja anda hoonele tagasi tema endisaegne funktsioon äriruumidena. Restaureeritud hoone ja selles tulevikus pakutavad teenused elavdavad ajaloolist linnasüdant ning aitavad tõsta EV100 arhitektuuriprogrammi "Hea avalik ruum" käigus valminud Valga uue keskväljaku atraktiivsust.

Projekti kogumaksumus on 448 762 eurot, sealhulgas EMP ja Norra programmi toetus 359 009,60 eurot ning Valga Vallavalitsuse omaosalus 89 752,40 eurot.


Uudiste arhiiv
Ava ostukorv