Menüü

Uudised

10. juuni. 2020

Valga linna sünnipäeva viktoriin 10.-13.06

Seoses Valga linnaõiguste saamise 436. aastapäevaga korraldab Valga Muuseum koostöös Valga Vallavalitsusega väikese ajalooviktoriini Valga ajaloo teemadel.

Viktoriini küsimused:

1. Valga on läbi ajaloo kandnud mitmeid erinevaid nimekujusid: Walco, Walke, Walcede, Pedele, Podel, Põdeli jne; neist kõige enam on levinud olnud Walk. Mis aastast sai aga Eesti valitsuse otsusega ainuõigeks kasutada vaid nimekuju Valga?

2. 1783. aastal moodustati Vene keisrinna Katariina II korraldusel Valga kreis, mis koosnes kokku 11 kihelkonnast. Enamus neist jäi tänapäeva Läti Vabariigi territooriumile. Millised olid aga need 2 kihelkonda, mis hõlmasid alasid tänapäeva Eesti Vabariigist?

3. Valga saamine raudteede sõlmpunktiks 1889. aastal kiirendas tohutult Valga linna arengut, mis väljendus rahvaarvu kiires tõusus. Tooge välja, kui palju elas Valga linnas inimesi enne raudtee tulekut (aastal 1881) ja kui palju sajandivahetusel (aastal 1897)?

 

Vastata saab kuni 13. juunini (kaasa arvatud) kirjutades e-maili aadressile priit@valgamuuseum.ee. Kõigile küsimustele õigesti vastanutele paneb Valga Vallavalitsus välja auhinnad. Võitjatega võetakse ühendust.

 

09. juuni. 2020

Johan Müllersoni 150. sünniaastapäeva tähistamine 26. juunil

26. juunil tähistavad Valga vald, Valga Muuseumisõprade Selts, Valga Tuletõrje ja Valga Muuseum Johan Müllersoni 150. sünniaastapäeva mälestustahvli avamisega Valgas, Vabaduse 26 kell 11.

Dr Johan Müllerson töötas Valga heaks ligi 40 aastat nii haigemaja kui linna arstina. 24. juunil möödub tema sünnist 150 aastat. Soovime seda päeva tähistada mälestustahvli avamisega Valgas Vabaduse 26, algusega kell 11. Peale pidulikku avamist saab Valga Muuseumis kuulata lühiettekannet Johan Müllersoni eluloost.

Johan Müllerson sündis Valgamaal Sangaste vallas Restu külas Jakobi talus. Tema vend Hans Müllerson oli krahv Bergi kutsar (peakutsar). Johan Müllerson töötas aastatel 1898–1903 eraarstina Karulas, seejärel kooliarstina Valgas ja hiljem linnaarstina kuni 1941. aastani. Arstina osales ta ka Esimeses maailmasõjas. Vabadussõja ajal oli ta algul Tallinna, hiljem II Tartu sõjaväehaigla ülemarst ning soomusrongide diviisi arst. Aastatel 1921–1922 oli Johan Müllerson Valga linnapea.

Kogu oma tegevuse jooksul Valgas oli dr Müllerson aktiivselt seotud arvukate seltskondlike ja erialaseltside ja ühingutega. Ta oli muu hulgas Kaitseliidu Valgamaa brigaadi pealik, kauaaegne Valga Vabatahtliku Tuletõrjeühingu esimees ning Valga Säde Seltsi esimees. Johan Müllerson oli äärmiselt populaarne rahvamees ning tema matustele kogunes peaaegu kogu linnarahvas. Ta maeti Valga kalmistule, kui seda aga 1965. aastal likvideerima hakati, maeti tema põrm ümber sünnikanti Urvaste kalmistule.

Sündmust toetavad Valga vald, Valga Muuseumisõprade Selts, Valga Muuseum ja Valgamaa Päästeamet.

03. juuni. 2020

Loodusmuuseumi fotonäitused

3. juunist kuni 5. juulini on muuseumi galeriis võimalik tutvuda kolme Eesti Loodusmuuseumist pärineva fotonäitusega:

Näitus „Liblikate armulukud“ koosneb 12 mikroskoobi abil tehtud fotost kümne liblikaliigi elunditest, sh nii emas- kui isasliblikate genitaalidest, mis avavad entomoloogide liigimääramise tööd. Kui varem määrati liblikaid peamiselt nende tiivakirja järgi, siis 19. sajandi lõpus avastas Eesti teadlane Wilhelm Petersen, et väliselt eristamatutel liblikatel saab vahet teha nende siseehituse, täpsemalt genitaalide järgi. Uus lähenemine aitas arendada liblikate süstemaatikat. Kogutud vaatlustulemuste üldistamine andis aimu aga ka millestki sügavamast – liblikate sugudevahelisest keemilisest kommunikatsioonist, selles osalevate kehaosade ehitusest ja tähtsusest liigitekkel. Liblikad leiavad oma paarilise läbi mitmetasandilise süsteemi, olulist rolli mängivad nii bioloogilised signaalained feromoonid kui suguelundite kujude sobivus ehk nn "lukuprintsiip" – paaritumine on edukas vaid juhul kui emas- ja isasliblikate genitaalid kujult täiuslikult kokku sobivad – nagu lukk ja võti. 

„Kakkude eluring“ tutvustab kaku arengut munast täiskasvanud linnuks händkaku fotode näitel. Näitus on kolmes keeles (eesti, vene ja inglise). Fotode autor Sven Zacek ning üles võetud Tartumaal ajavahemikul 2007-2013. Näitus pärineb Loodusmuuseumi näituselt „Öised tiivulised“.

„Metsanotsu – tõeline siga“ eesmärk oli jäädvustada metssea olukord Eestis ja Lätis Aafrika seakatku eelsel perioodil, mis on ajalooliselt kõige metssearohkem periood nendel aladel. Ajakirjaga Loodusesõber ja portaaliga Looduskalender.ee koostöös korraldati Eesti ja Läti ülene fotovõistlus. Välja valiti 29 fotot, mis prinditi A2 formaadis. Fotodel on juures eraldi siltidel isiklikud elamuslood, mis kajastavad metssiga ning tema tegevusjälgi eri aspektides ja eri keskkondades. Fotonäitus oli osa Loodusmuuseumi suuremast väljapanekust „Metsanotsu – tõeline siga“.

 

08. mai. 2020

Vahakujud läbisid karantiini edukalt ehk Valga Muuseum taas avatud

Koos kõigi teistega jäi 16. märtsil karantiini ka Valga Muuseumis alates 29. veebruarist üleval olnud vahakujude näitus. Nüüd on meil rõõm teatada, et Valga Muuseum on alates esmaspäevast, 11. maist taas avatud ning lisaks püsiekspositsioonile on võimalik vaadata ka vahakujusid.

Muuseum on järgmisel nädalal avatud iga päev (E-L 11-18 ja P 10-15).

Alates 18. maist on muuseum avatud kolmapäevast pühapäevani (K-L 11-18 ja P 10-15).

Muuseumisse tulles tuleb täita Vabariigi Valitsuse poolt esitatud nõudeid, nt korraga ei tohi muuseumi külastada rohkem kui 10 inimest ja täita tuleb 2+2 reeglit jms.

 

16. aprill. 2020

Muuseumi tegemised eriolukorra ajal

Valga Muuseum on olnud külastajatele suletud alates 16. märtsist. Seoses üle kogu riigi kehtestatud eriolukorraga jäi karantiini ka rahva poolt väga armastatud vahakujude näitus, mida külastas poole kuu jooksul enne eriolukorda ligi 700 huvilist. Näituse kuraatori sõnul rändab näitus vahakujudest edasi Narva muuseumi, millal täpsemalt, selgub peale keerulise aja lõppemist. Valga muuseumi sündmustest jäid ära ka aprilli plaanitud Georg Hellati 150. aastapäeva tähistamine ning LIONS klubi Valga näitus.

Üleriigilist muuseumiööd kavatsetakse tänase seisuga läbi viia 29. augustil, algselt välja kuulutatud 16. mail sündmust ei toimu. Samal päeval augusti lõpus on Eestis varasemalt korraldatud mitmeid toredaid vabaõhuüritusi muinastulede öö raames. Usume, et selleks ajaks on kriisiolukord möödas ning muinastuledes muuseumiöö saab põnev olema.

Traditsiooniline muuseumi pärimuspidu, millega on kaasnenud alati ka loengusarjad, jäävad sel suvel tõenäoliselt ära. Käesoleval aastal soovis muuseumipere tähistada Valga Karskusseltsi 130. aastapäeva sündmusega „Karskusseltsi perelõbu“. Juubelile pühendatud pidu oli esialgu kavandatud 4. juuliks. Kas sündmus ikkagi aset leiab või mitte – selgub siiski lähiajal.

Sündmuste korraldamine läbi paikkonna ajaloo tutvustuse on vaid üks väike osa muuseumitööst. Suurem ja igapäevane töö käib endiselt edasi kriisiolukorra reegleid järgides muuseumi kogude ja uute projektidega. Taotlesime toetust kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoorust, et digiteerida fotonegatiive, mida on Valga Muuseumis arvel üle 16 000 säiliku. Infosüsteemi vastuvõtmisel on Sirje Pässi poolt annetatud esemed ning laulu- ja tantsupeo märkide kogu. Inventeerimisel on muuseumi ajaloo ja etnograafia kogud. Suurem kogumistöö on seotud Valga Politseimaja kapitaalremondiga. Hanno Valdmanni ja kompanii abiga kohale tassituna ootab arvele võtmist hunnik ajalugu.

Oleme võimaluste piires parendanud ka ekspositsiooni. Nii on muuseumi nö „küüditatute vagun“ läbi teinud uuenduskuuri, kuhu nüüd külastaja sisse minna saab ja pärast monitori paigaldust  selles kõledas vagunis tõetruult küüditamisprotsessile Eestis kaasa elada võib.

Rõõmu on muuseumiperele valmistanud huviringi noored, kellega tegevus toimub veebipõhiselt. Ühiselt tehakse ettevalmistusi osalemiseks konkursil: „Vana asi uues kuues.“

Kuid see pole veel kõik – suur soov on välja anda muuseumi aastaraamatut. On ju hea aeg uurimiseks, kirjutamiseks ja loominguliseks tööks. Kahjuks on siin raskusi toetuste saamisega. Muuseumi eelarve võimalused on piiratud ning eitav vastus projektile on tulnud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri osakonnalt. Püüame veel ja loodame, et ka siin leidub võimalus.

Olge hoitud!

Seoses eriolukorraga on kõik Eesti muuseumid kuni 1. maini suletud, kuid muuseum elab ka internetis. https://www.muis.ee/

Valga Muuseumi

Juhiabi-varahoidja Marju Rebane

13. märts. 2020

Muuseum on suletud 1. maini

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on muuseum suletud 1. maini. 

To prevent the spread of coronavirus, museum is closed til 1st of May. 

 

 

09. märts. 2020

Valga Muuseum pakub tööd võimekale haridus- ja projektijuhile

Eeldame

* kõrgharidust, eelistavalt pedagoogika, noorsootöö või huvijuht-loovtegevuse õpetajaerialal;
* üldteadmisi pärimuskultuurist ja ajaloost ning huvi muuseumitöö vastu;
* loovust, ettevõtlikkust, algatus- ja innustamisvõimet uute lahenduste väljatöötamisel;
* kohusetundlikkust ja usaldusväärsust;
* laste ja noortega töötamise kogemust;
* eesti keel valdamist kõrgtasemel;
* inglise keele valdamist kõnes ja kirjas;
* vene keele valdamist kõnes;
* väga head suhtlemis-, läbirääkimis- ja koostööoskust;
* projektide algatamise, kirjutamise ja juhtimise võimekust;
* tööülesannete täitmiseks vajalike  arvutiprogrammide kasutamise oskust;

Peamised ülesanded

* muuseumi haridusprogrammide, pedagoogiliste ürituste ja muude sündmuste algatamine, ettevalmistamine, läbiviimine ning sellega seonduvate projektide juhtimine ja aruandlus;
* õppematerjalide koostamine ja ettevalmistamine (esitlused, töölehed, esemelised materjalid, töötubade materjalid jms);
* koostöövõrgustiku kujundamine ning partnerite kaasamine Valga Muuseumi haridustegevusse ja muudesse sündmustesse;
* muuseumi tegevusi kajastava info edastamine erinevate infokanalite kaudu (meedia, kultuurikalendrid, kodulehed, FB jmt);

Muuseum pakub

* huvitavat ja vaheldusrikast tööd;
* meeldivat ja ühtehoidvat kollektiivi;
* kaasaegset ja loomingulist töökeskkonda;
* koolitus- ja arenguvõimalusi;
* puhkust 35 kalendripäeva;

Lisainfo

Kandideerimiseks palume hiljemalt 13. aprill 2020 saata aadressile muuseum@valgamuuseum.ee aadressile järgmised dokumendid:

* CV;
* motivatsioonikiri

26. veebruar. 2020

Näitus "Hälli kiigutaja" Rõngus

Näitus “Hälli kiigutaja” tutvustab eestlaste sünnilugusid.

Iga rahva püsimise tagab häll. Riigi loomisele ja püsimisele annavadtähenduse pere, suguvõsa ja rahva hälli eest hoolitsemine. Näitus toob vaatajateni läbilõike Eesti rahva sünnilugudest, lastele lauldud regilauludest, beebiriietest ja hällidest. Eksponaadid pärinevad viimasest sajandist, keskendudes ajas muutuvatele arusaamadele sünnitusest ja lastekasvatamisest. Eksponaatideks on Valga Muuseumis, Eesti Rahva Muuseumis ja teistes väikemuuseumides olevad esemed – titeriided, -tekid, hällid. Neid täiendab emotsionaalne sõnaline materjal videol ja helikandjatel, mälestused paberil ja fotod. Kajastatud on eri põlvkondade sünnilugusid, jõudes välja kaasaega. Üle-Eestilisele materjalile lisaks on mitmed mälestused ja fotod pärit Rõngu ja Elva piirkonna inimestelt.

“Hälli kiigutaja” näitus avatakse pidulikult 21.02 algusega kell 16.00 Rõngu rahvamaja väikeses saalis.

Toimub lühike eeskava, sõnavõtud ja näituse tutvustus.

Näitus jääb huvilistele avatuks kuni 04.04 Rõngu rahvamaja lahtiolekuaegadel.

26. veebruar. 2020

Märtsis on muuseum avatud ka pühapäeviti!

Seoses vahakujude näitusega 29.02-31.03 on Valga Muuseum avatud tavapärasest veidi erinevatele aegadel. 

Perioodil 29.02-31.03 on muuseum avatud: 

Teisipäevast reedeni kell 11-18
Laupäev-pühapäev kell 11-17

Olete ootatud näitust ja muuseumi külastama! 

Rohkem infot vahakujude näituse kohta: http://valgamuuseum.ee/et/muuseum/kalender/2020-02-29/naitus-maailma-ajalugu-vahakujudes/

28. jaanuar. 2020

Peeter Toominga näitus on avatud 30. jaanuarini

Fotonäitus "Mees valgel hobusel - Peeter Tooming 80" on viimast päeva külalistele avatud neljapäeval 30. jaanuaril.

Vabandame külaliste ees, kes plaanisid näitus külastada 31. jaanuaril või 1. veebruaril. 

 


Uudiste arhiiv