Oleme avatud
Teisipäevast reedeni 11–18
Laupäeviti 10–15
v.a RIIGIPÜHAD
Koolituspäev „Aiakunsti saladused“ toimub 6. juulil 2024 kell 14.00 – 16.30 Valga linna ilusas parkaias aadressil Tartu tn 81 A (Valga Loomakliiniku läheduses). See on üheks osaks Valga Muuseumi pärimuskultuuripeost „Kes aias?“ . Õppepäeva viib läbi Kristiina Kikkas (Kristiina Iluaed OÜ).
Tänavune Valga Muuseumi pärimuspidu „Kes aias?“ keskendub aiandusele ja tähistab Valga Linnapargi 120. sünnipäeva.
Aiandus on Valgas au sees olnud aastakümneid, iga-aastaselt toimuvad praegugi parima koduaia konkursid ning teada on sarnaseid võistlusi ka varasemast ajast.
19. mail 1904 otsustati linnavolikogu istungil asutada Osoli mõisa väljale mõlemale poole Pipraoja linnapark. Pargi rajajaks oli kaupmees Karl Taklaja, kes oli Saksamaal kunstaednikuks õppinud.
Pärimuspidu 6. juulil on täis erinevaid ettevõtmisi: Kristiina Kikkase koolitus „Aiakunsti saladused“, kus üheskoos huvilistega külastatakse ühte Valga linna kaunist aeda. Päeva teises pooles saab muuseumi hoovis valmistada lilleseadeid ja pärgi ning põnevust pakub lillekübarate demonstratsioonesinemine.
Teater Rukki Narrid toob publiku ette etenduse „See ehe Eesti asi", mis jutustab loo sõbrannadest, kes kohtuvad pargis, et päevauudiseid pajatada. Prouadega liitub Heldur, kes kuuleb uudist, millest tal aastaid aimugi ei olnud. Milline see uudis täpsemalt on, saad teada etendust vaadates.
Tantsuks ja rõõmuks teeb muusikat kohalik ansambel Spirea ja Valgamaa juurtega, sel aastal elutööpreemiaga pärjatud Marju Länik koos muusikutega. Üritus on publikule tasuta.
Toetajad: Valga vald ja Valgamaa Ekspertgrupp
KEVAD – SUVISED PÄRIMUSPÄEVAD
Laste ja noorte kevad - suvised pärimuspäevad toimuvad 8 ja 9 juunil Käärikul, Valgamaal.
Ootame osalema kõiki lapsi ja noori vanuses 12 – 18 aastat, vajalik eelregistreerimine aadressil: marju@valgamuuseum.ee. Osavõtt osalejale maksab 20 eurot. Hind sisaldab majtust, toitulustust ja koolitusi.
Pärimuspäevade alguses tutvustatakse osalejatele rahvapärimuslikke tradistoone, mis on seotud suvistepühaga, plaanitud aeg selleks on 60 minutit. Ettekande lõpus saavad osalejad endale kokkuvõtvad õppematerjalid, mille abil saavad nad osaleda orienteerumismängus „Suve märgid“. Noortel tuleb üles leida QR-koodid matkarajal ning lahendada ülesandeid, kus küsimused on seotud looduse ja Suvistepühaga.
Õhtusöögi valmistavad lapsed ja noored ise, kuid toorained toiduks muretseb pärimuspäevade korraldaja. Traditsioonilised toidud on olnud: munad, kohupiim, sõir, korbid, kaerakile. Plaanis on valmistada Hapuoblikasupp ja magustoit. Toitudes kasutatakse Eesti tooraineid ning kommete tutvustuse juures räägitakse traditsioonilistest toitudest põhjalikumalt.
Suvistepühad on olnud varsemalt seotud lisaks teistele tavadele ka naljatamise ja naljaga seepärast toimub õhtul anekdoodi võistlus. Osalejad saavad aja esinemise ettevalmistumiseks kohapeal koos juhendajaga.
Lõkkeõhtul mängitakse mänge ning tantsitakse Eesti rahvatantse koolitaja juhendamisel.
Järgmisel päeval räägitakse Eesti Rahvakulutuurist ja pärimuselt laiemalt. Kuidas meie rahvakultuur on tekkinud ja kuidas seda kõige paremini hoida ning edasi kanda. Mida mina saan ära teha, et meie rahvakultuur püsiks? Peale ettekannet saavad noored osaleda pakutrüki töötoas, kus otsitakse mustreid loodusest ning maalitakse kaski ja trükitakse kaselehti. Töötoas valmib torusall.
Koolitajad: Marit Külv, Natalia Karu, Kristel Kolga ja Marju Rebane
Juuni algusest on Valga muuseumis publikule avatud Kondase keskuse kureeritud suur näitus „Varjatud maailmade avardumine. Ida-Euroopa autsaiderkunst“. Korraga kolmes linnas – Valgas, Viljandis ja Tartus – üleval olev näitus toob esmakordselt vaatajate ette nii mitme riigi erakordsed, kuid laiemale publikule seni varjus olnud teosed.
Näitusel „Varjatud maailmade avardumine“ saab näha peamiselt psühhiaatriahaiglates või erihooldekodudes sotsiaalses isolatsioonis sündinud kunsti. Esindatud on ka kunstiteraapia seansside käigus või stuudios juhendajate käe all loodud tööd. Välja on pandud üle kahesaja teose kümne riigi ajaloolise ja kaasaegse autsaiderkunsti kogudest, kokku 59 autorilt. Kolme linna väljapanekud on omavahel mõtteliselt seotud, moodustades üksteist täiendava terviku.
Valga muuseumisse on koondunud majatäis portreid. Näitus keskendub enese ja teise kujutamise problemaatikale, mis on autsaiderkunsti (kuid mitte ainult) üks kesksemaid teemasid. Iseenda ja teise kujutamine on parim viis enda ja ümbritseva tundmaõppimiseks, püüd sellesse sobituda või sellele vastu hakata.
Tartu Ülikooli muuseumis eksponeeritakse näituse varaseimat kihistust, ajaloolisi teoseid 19. sajandi lõpust, 20. sajandi algusest. Väljapaneku vanimad tööd pärinevad Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku arhiivi kogudest, kuid põhiosa moodustab Ungari Teaduste Akadeemia psühhiaatrilise kunsti kogu ja Katowices asuva Sileesia muuseumi kogu. Tuntumatest autoritest on esindatud autsaiderkunsti klassik Edmund Monsiel (1897–1962) ning Ungari van Goghiks nimetatud Pál István (1888–1944). Tartu ekspositsiooni põhiosa tegeleb psühhiaatriahaigla patsientide loominguga, kust omakorda avaneb vaade kahe eriilmelise kaasaegse kunstniku, Michael Golzi (sündinud 1957) ja Lembar Linderi (sündinud 1973) omamaailmadesse, millesse nad jäägitult usuvad ning kus elamine võib olla pelgupaik ja pääsetee.
Viljandis asuva Kondase keskuse ekspositsioon uurib loovuse müstilist alget, tegeledes nii universumiga ühenduses olevate visionääride kui ka oma ümbrust täpselt dokumenteerivate loojatega. Eksponeeritud tööd käsitlevad nii maist argipäeva kui ka kunstnike lennukamaid nägemusi. Teiste seas on esindatud maailmas kõrgelt hinnatud autsaiderkunstnikud Anna Zemánkova (1908–1986) ja Cecilie Marková (1911–1998), neist esimese tööd on valitud ka selle aasta Veneetsia kunstibiennaalile.
Näituse avamine kutsetega külalistele toimub Valgas neljapäeval, 30. mail kell 16, publikule on näitus avatud 1.06.–29.09.2024.
„Varjatud maailmade avardumine“ kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi. Näitust saadab kataloog ja haridusprogramm.
Kuraatorituurid näitusel toimuvad järgmistel päevadel:
L, 8.06 kell 11 ja 15 Valgas
L, 8.06 kell 11 ja 15 Viljandis
N, 13.06 kell 19 Tartus
L, 15.06 kell 12 Viljands
L, 27.07 kl 12 Viljandis
L, 3.08 kell 12 Tartus
L, 17.08 kell 12 Valgas
L, 31.08 kell 12 Viljandis
L, 14.09 kell 11 ja 15 Viljandis
L, 14.09 kell 11 ja 15 Valgas
L, 28.09 kell 12 ja 16 Tartus
L, 28.09 kell 12 ja 16 Viljandis
“KAPIST VÄLJA – RIIDED IHU JA ILMA VAHEL”
Miks saab viltida lambavilla aga mitte koeravilla? Kuidas töötab Core-Tex materjal? Miks tuleb õues kuivanud pesule juurde eriline meeldiv lõhn? Milliseid riideid tehakse puidust ja milliseid plastpudelitest? Miks linased kangad vajavad sirgeks triikimisel kõrgemat kuumust kui siid? Mida jutustavad sildid meie rõivastel? Kes leiutas takjakinnise ja kuidas ta selleni jõudis?
Eesti lipu lugu
Eesti lipu sünni -ja elulugu on põnev ja seiklusrikas. Täna võime uhkusega nentida, et vaatamata ajaloo keerdkäikudele ja raskustele on see lipp säilitanud väga olulise koha eestlaste südames ja ka kõige karmimatel okupatsiooniaastatel ei unustatud teda kui üht rahvuslikku sümbolit. Muuseumitunnis Eesti lipu lugu kuulavad õpilased ettekannet Eesti lipust ja saavad ise valmistada väikese lipu.