Uudised

Peagi käes on vastlad! Ootame koole vastlapäeva programmidele 13. veebruaril Valga Muuseumis!

Rahvakalendri programm „VASTEL VALGE POISIKENE“

Püüame vastelt, teeme noore kuu loitsu, kammime-jookseme juuksed pikaks, tantsime linalakka linnukesega, ajame "põrssad põllule!" ja kada teiste sakste maile. Räägime ja laulame vastlapäeva maagiast, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest, linast, liulaskmisest, vastlasantidest.

Vastlapäeva tähistamiseks palume osalejatel kaasa võtta kamm, võtmed (või sendid), riideräbalad (väike peotäis), vastlavurr (kui on).

Osalejatele vastlamängude õpileht.

Osaleda saab korraga üks klass (14-24 õpilast).

Programmi viib läbi Terje Puistaja Eesti Rahvapärimuse koolist. Tunni pikkus on 45 minutit ja hind ühe õpilase kohta 2 eurot. Kokku toimub 5 tundi, seega kõigil huvilistel palume registreerimisega kiirustada! Registreerimiseks kirjutada: priit@valgamuuseum.ee või 56 474257

 

 

 

 

MUUSEUMIS „Päkapikuralli“

21.12.23 – 06.01.24

Saagu jõulud lõbusad, piparkoogid magusad.

Et kõik te soovid täituksid ja mured rõõmuks muutuksid.

Uus aasta õnne toogu, vana kaunilt meelde jäägu.

„Päkapikuralli“ pakub muuseumikülalistele lõbusat orienteerumist Valga Muuseumi püsiekspositsioonis koos kontrollpunktide läbimise ja ülesannete lahendamisega.

Tulge külla ja otsige vallatud päkapikud üles. Oleme avatud T-R kell 11-18 ja L kell 10-15

Leidjaid on ootamas auhinnad! Saagu jõulud lõbusad!

 

Muuseumi jõulupakett: Ekskursioon Valga linnas koos jõuluvanaga.

Kuupäevad: 16.12 – 22.12

Kell: 11:00; 12:00;13:00;14:00;15:00;16:00;

Kestvus: 1h

Hind: grupile (kuni 20 inimest) 150.-

Ekskursioon algab muuseumi juurest ja viib külastajad läbi ajaloolise Valga kesklinna.

Ekskursiooni lõpetuseks pakub jõuluvana keskväljaku jõulupuu juures osalejatele sooja glögi ja piparkooke.

Kingituste jagamine tellijaga kokkuleppel.

Registreeri: 766 8863; dzulia@valgamuuseum.ee või marju@valgamuuseum.ee

 

 

XXVIII Rahvusvaheline Festival ORIENT et OCCIDENT

Pöörlev universum

Kolmapäeval, 13. detsembril kl 18.00 Valga muuseumis

Osta pilet SIIN

Kavas pärsia klassikaline ja sufi muusika ning sellest inspireeritud meditatiivne pöörlemine

Mehran Mehrnia (Iraan) – tar, setar
Dariush Rasouli (Iraan) – ney
Arad Emamgholi (Iraan) – daf
Saile Johanna Langsepp – tants

Rookroonid – UUT ja Vana

Pärast mihklipäeva, mil põllutööd olid lõppenud, sai alustada tubaste töödega. Õnneks on ka tänapäeval säilinud komme asju ise oma kätega teha, seda eriti advendiajal, mil üks tähtis ettevõtmine on valmistumine Jõuludeks ja aastavahetuseks. Muuseumitunnis „Rookroonid – UUT ja VANA“ saavad lapsed külastada Rookroonide näitust koos kuraatoriga Urmas Veersaluga. Kes annab ülevaate kroonide valmistamise ajaloost ja levikust nii Eestis kui teistes riikides. Lisaks näituse külastusele saavad lapsed osaleda töötoas, kus valmistatakse ühiselt üks suur rookroon ja igaühele väike rookroon klassi ning kodu kaunistamiseks. Tundides osalemiseks vajalik eelnev registreerimine. Täpsem info on kirjas postril.

Vanade postkaartide saatus on olnud erinev. Mõndagi neist on hoitud kui kallist mälestuseset siidipaberi sees, aga neid anti ka lastele mängimiseks, hävitati ise kolimise käigus või läksid need sõja ajal kaduma. Muuseumitunnis „Postkaart postiga“ vaatame lastega vanu postkaarte läbi aegade, räägime posti ja side rolli olulisusest ühiskonnas ning õpime vormistama kirjaümbrikku. Tundides osalemiseks vajalik eelnev registreerimine. Täpsem info kirjas postril.

7. novembril 2023 algusega kell 10.30 toimub Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses VII Eesti-Läti ajalookonverents „Janis Cimze seminari rollist Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusloos".

2024. aastal täitub 210 aastat  seminari asutaja ja esimese juhataja Janis Cimze (1814-1881) sünnist.

Ta juhtis suure osa oma elust Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate seminari, neist 10 esimest aastat Valmieras (1839 - 1848) ja edasi Valgas (1849 - 1881). Seminaristid said lisaks kihelkonnakooliõpetaja kutsele siit koolist ka väga hea muusikalise hariduse, kuna Cimze ise oli väga hea organist ja rahvalaulude koguja. Ligi 50 tegutsemisaasta jooksul (1849-1890) said Cimze seminarist oma hariduse 400 läti soost ja 100 eesti soost tulevast koolmeistrit, köstrit, heliloojat, kirjanikku, kirikuõpetajat, ühiskonnaelu tegelast jne.

Cimze seminari tähendust Eesti ja Läti kultuuri ja hariduselu arengule alates 19. sajandi teisest poolest - 20. sajandi algusest on raske üle hinnata. Enamus seminari lõpetanutest asusid üle Eesti (samuti üle Läti) tööle kohalike kooliõpetajatena. Lisaks sellele said paljudest cimzelastest tuntud koorijuhid, heliloojad, kirjanikud, ühiskonnaelu tegelased, kirikuõpetajad, pastorid jne. Mainigem siinkohal Carl Robert Jakobsoni , Ado Grenzsteini, Aleksander Eduard Thomsoni , Joosep Kappi, Friedrich August Saebelmanni , Aleksander Kunileid-Saebelmanni , Aleksander Lätet, Andreas Erlemanni , Anton Jürgensteini jt. Nende kõigi puhul on tegu nimedega, kes laiemat tutvustamist ei vaja. Cimzelased andsid tubli panuse viljaka pinnase ettevalmistamiseks ka Eesti ja Läti iseseisvumisele 20. sajandi algul

Sündmus on suunatud kohalikule kogukonnale, kodu-uurijatele, õpilastele, üliõpilastele – kõigile, kes tunnevad huvi Eesti ja Läti ajaloo vastu.

Esinevad tunnustatud lektorid nii Eesti kui Läti ülikoolidest ja muuseumitest. Konverentsi töökeelteks on eesti ja läti keel (sünkroontõlge). Konverentsil osalemine on tasuta. Sündmust toetavad Valga Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital.

Konverentsile on vajalik registreerimine:

https://forms.gle/o1mdgs16i1B9fwAN9

 

Päevakava:

10.30 – 11.00 Kogunemine ja registreerimine. Kohvilaud.

11.00 – 11.15 Avasõnad. Valga Muuseumi direktor Neeme Punder;  

                       Christine Nashniece, Läti Vabariigi suursaadik Eestis;

                       Lauri Drubinš, Valga vallavolikogu esimees;

                       Gita Avote,Valka kihelkonnaduuma esimees;

11.15 – 11.55 Dr hist Gvido Straube (Läti Ülikool)  „Cimze seminar, talurahvaharidus ja rahvuslik liikumine Lätis“

 11.55 – 12.35 Pofessor Marju Lauristin (Tartu Ülikool) „Laulupeotraditsiooni tähendus ja jätkusuutlikkus"                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                        12.35 – 13.15 Ligita Drubina (Valka Koduloomuuseum) - Jānis Cimze kasvandikud – hilisemad silmapaistvad läti kultuuritegelased"“

 13.15 – 14.15 Lõuna

14.15 – 14.55 PhD Anu Raudsepp (Tartu Ülikool) „Cimze seminari tähendusest Eesti pedagoogika ajaloos“

 14.55 – 15.35 Alo Põldmäe (Eesti Klaverimuuseum) – „Cimze seminarist võrsunud Eesti muusikaloo suurkujudest“

 15.35 – 16.15 Dr hist Tālis Vigo Pumpuriņš  (Vidzeme Kõrgkool) - „Janis Cimze portreedest“

 16.15 – 16.30 Konverentsi lõpetamine

 

 

Moderaator: Anzori Barkalaja

 

 

 

 

Diplomaatiliste fotode näitus

Eesti ja Rumeenia suhteid tutvustav näitus on pühendatud kahe riigi diplomaatiliste suhete sisseseadmise sajandale aastapäevale. Rumeenia tunnustas Eesti Vabariiki de jure 26. veebruaril 1921. See pani aluse riikidevahelistele diplomaatilistele suhetele.  Näitus on jagatud kahte perioodi: kahe maailmasõjavaheline periood ja aeg taasiseseisvumisest tänapäevani. Näituse on koostanud Rumeenia välisministeeriumi arhiiv koostöös Eesti välisministeeriumi arhiiviga, Eesti Rahvusarhiiviga, Rumeenia Suursaatkonnaga Tallinnas ja Eesti Suursaatkonnaga Bukarestis.

 

Brâncuși fotode näitus

26. oktoober avatakse Valga muuseumis Rumeenia modernistliku skulptori Constantin Brâncuși (1876– 1957) töödest fotonäitus. Maailmakuulsa modernistliku skulptori näituse toob Läänemaa pealinna Rumeenia Suursaatkond Eestis koostöös Haapsalu Linnavalitsuse ja Kultuurikeskusega. Brâncuși töötas enamuse elust Pariisis, Prantsusmaal. 1937. aastal kavandas ta oma sünnilinna lähedusse Targu Jius (Rumeenias) suurejoonelise skulptuuriansambli. Kolmest monumentaalsest tööst koosnev sümbolistliku sisuga ansambel koosneb avaral väljal kõrguvast, peaaegu 30 meetrisest "Lõpmatuse sambast" ning välja kõrval pargis paiknevaist "Suudluse väravast" ja "Vaikuse lauast".