Galerii

Näituse avamine 1.detsembril kell 16.

Talurahva eluring ja toimetused põhinesid aastaaegade vaheldusel, mis omakorda olid jaotatud suve- ja talveperioodiks. Nende piiripunktideks olid sügisel mardipäev 10. novembril ja kevadel jüripäev 23. aprillil.

Talvel oli talus kõige rahulikum aeg. Talitati loomi, parandati ja valmistati tööriistu. Mehed käisid metsas puumaterjali varumas ning kaugematelt heinamaadelt heina koju vedamas. Naised kudusid ja ketrasid. Õhtuti istuti koos, lauldi, räägiti jutte.

Elu kulges talvel suuremalt osalt rehetoas. Reheköök oli kodu keskne koht, kus pereliikmed said kokku ja veetsid koos aega, isa ja vanaisa tegid puutööd, ema ja vanaema valmistasid süüa või tegid käsitööd, lapsed mängisid või abistasid vanemaid. Rehetoas peeti ka pidusid ja tähistati traditsioonilisi tähtpäevi.

Näituse koostasid Valga Muuseumi kogudest pärit ja Läti käsitööringi „Saulīte“ materjalide põhjal Natalia Karu, Marju Rebane, Margit Behrsin, Priit Riemann ja Neeme Punder, kujundas Tõnu Kukk ja trükkis PixelPrint.

Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud näitus tutvustab nahkhiirt läbi tema erakordsete ja silmapaistvate võimete.

Näituse avamine 18. jaanuaril kell 14.30.

Nahkhiirte kohastumused maailma erinevates elupaikades hakkamasaamiseks on tähelepanuväärsed, nad suudavad kottpimedas vigurlennul navigeerida ja pelgalt kuulmise kaudu jahti pidada, päevade kaupa alaspäi rippumine või lennult tagajalgadega endale putuka suhu suunamine on nahkhiire jaoks käkitegu.

Näitus „Supervõimekas nahkhiir“ jääb Valga muuseumi õuel ööpäevringselt avatuks, et Valga linna elanike ja külaliste ette tuua nahkhiirte kümme kõige erilisemat kohastumust. Näitusel saab teada ka seda, miks on nahkhiired superabilised aias ja põllul ning kuidas nad osavate hiilijatena meile ootamatult tuppa või keldrisse „tekivad“.

Suveni on nahkhiirtega lähemalt tuttavaks saamiseks Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas avatud ka näitus „Hirmus armas nahkhiir“, mis pälvis möödunud Eesti Muuseumide aastaauhindade jagamisel 2020. aasta parima ajutise näituse tiitli. „Supervõimekas nahkhiir" on näituse „Hirmus armas nahkhiir” lendnäitus. Näitusel tutvustatakse supervõimed eesti, inglise ja vene keeles. Näituste valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE'i programm läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.

Näituse koostajad:
Kuraatorid: Rauno Kalda, Oliver Kalda (Eestimaa Looduse Fond), Lennart Lennuk (Eesti Loodusmuuseum)
Meeskond: Madli Karjatse, Ulla Villem, Kätlyn Metsmaa (Eesti Loodusmuuseum), Lauri Klein (Eestimaa Looduse Fond), Helen Küppas (Motor)
Graafiline disain: Teele Strauss, Meelis Krošetskin (Motor)
Tootmine ja paigaldus: Digiprint
Tekstide toimetamine: Sigrid Ots (Keelevaatleja)
Tekstide tõlkimine: Luisa Tõlkebüroo, Anna Mar

Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel avatakse Valga muuseumis näitus Eesti riiklikest ja ametkondlikest teenetemärkidest. Näitust „Eesti tänab“ saab külastada 1. veebruarist kuni 26. veebruarini 2022.

Näitusel on väljas suur valik Eesti riiklikke teenetemärke. Näha saab Vabadusristi, Valgetähe, Maarjamaa Risti, Riigivapi, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärkide erinevaid klasse. Samuti leiab väljapanekust Kaitseliidu, selle malevate ja allorganisatsioonide aumärke, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenetemärke, aga ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenete-, teenistus- ja tunnusmärke. Välja on pandud kiriklikud ja seltside aumärgid ning samuti linnade, valdade au- ja teenetemärgid ning erinevate asutuste ja organisatsioonide tunnustusmärgid.

Näitust ilmestab filmiprogramm, mille kaudu saavad külastajad uudistada teenetemärkide meistrikoja argipäeva. Näha saab Vabariigi Presidendi ametitunnuse valmimise lugu.

Tänavu möödub 86 aastat Eesti riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmisest ning Valgetähe teenetemärgi ja Riigivapi teenetemärgi asutamisest. Teenetemärk on riiklike autasude üks kõige hinnatavam liik. Eesti Vabariigi esimene riiklik teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal.

Näituse on koostanud Vabariigi Presidendi Kantselei, kollektsionäär Mart Puusepp ning osaühingud Herald, Miniplast ja Märgikoda. Näituse korraldamisele aitas kaasa Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit ja Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Selle näituse traditsioon ulatub aastasse 2015 ja on olnud huvilistele vaatamiseks mitmetes eesti muuseumides nagu Kärdla, Tartu, Narva, Võru, Kuressaare, Paide ja Viljandi.

Näituse avamine 1.märtsil kell 16.

ARUANNE VAATAJALE

Näituseks valmistumine algas (tegelikult veel sellele mõtlemata) 2019. aasta sügisel, mil tuulasin läbi kunagise miilitsa kainestusmaja panipaiga. Sealt tuli välja muu huvitava seas 1958. aastal avatud ENSV Siseministeeriumi album õiguserikkujate piltidega (väga halvas seisukorras ja muu lasu all hallitanud). Ajapikku on talletunud kinnipeetavatelt ära võetud asju: isetehtud kaardipakk, leivast vormitud ning kuivatatud täringud ja kee, välgumihkli korpusest ja kingakontsatugevdusplekist kokku sulatatud nuga... (Mikromootoriga tätoveerimisaparaat on paraku ühe väljapaneku tarbeks välja laenutatuna kaotsi läinud.) 2020. aasta veebruarist aprillini pildistasin seoses peatsete lammutus- ja ehitustöödega koos kriminalistikaekspert Meelis Saaveliga üksipulgi üles Valga politseimaja. Sealhulgas mõistagi arestikambreid. Silma jäi eripalgelisi joonistusi, kirjeid ja kraapeid ruumide seintelt ja lavatsitelt. Nii lihtsamaid kui kunstiliselt andekaid ja sõnumlikke. Väike killuke: voodiplaadile (väga hea käega) kraabitud sarvik ja madonna (nimetan neid niimoodi). Juba õue viidud lavatsite alumistel külgedelgi ilmnes läkitusi. Mõnd saate ka ise lugeda ja teada sedagi, miks kirjutada just voodi põhjale. Lappasin jõudumööda arestimaja mahukat raamatukogu ja panin kõrvale täiendkirjadega ja -joonistega köiteid. Leidmisrõõmu tegid kaks vabale lehele joonistatud portreed – vangirüüs tagaotsitav ja tütarlaps. Need on eri raamatutes, käekirja järgi ka erinevate inimeste tehtud, kuid moodustavad sellegipoolest paari. Üks teos sisaldab sisse lõigatud peidikut. Seadusesilma ette jäänute fotodega seondub mõtteliselt ja kujunduslikult valik portreid Nõukogude Liidu rahvaste albumist (välja antud 1979. aastal ja mõeldud asutusesiseseks kasutuseks). Lisadimensiooni andmiseks on arestimaja pärlitega põimitud Eesti kaasaegset kunsti. Vaatevälja laiendavad mängulised seosed. Nii on dialoogi kaasatud galeriisaali püsieksponaat – klaver. Kokkuvõttes: algse talletuseta poleks tulemini jõuda võimalik. Jupike subkultuuri olnuks pöördumatult hävinud mingi avalikku kultuuriruumi toomise võimaluseta. Suur tänu kõigile – Valga muuseumile ja muuseumisõprade seltsile, Valga vallale, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile, Lõuna prefektuurile, Vesterile –, kelleta poleks näitust sel kujul sündinud.

Hanno Valdmann, näituse „Valga arestimaja aarded“ koostaja.