Valga Muuseum asutati
1965. aastal algas muuseumi kapitaalremont, mille käigus saadi endale endise Säde teatri jalutussaal. Remont lõppes 1969. a ja 1970. a valmis loodusloo osakond. 1973. a täienes väljapanek rahva seas suurt populaarsust võitnud Leningradis valmistatud põdra topisega, mis kahjuks hävis 1988. a tulekahjus. 1. juulil 1971 avati külastajatele ajaloosaal. 1974 valmis kaasaja ekspositsioon. 1981. a konserveeriti Nõuni ruhi (ühest puust välja tahutud paat), mis pandi ekspositsiooni välja 1983. a. Olgu siinkohal mainitud, et selle paadi konserveerimiseks kulus kokku tonn fenoolpiiritust ja pool tonni suhkrut!
1988. a tabas hoonet tulekahju, mille käigus püsiekspositsioon hävis pea täies ulatuses, kuid õnneks suudeti päästa hoidlas olevad museaalid. Hoone renoveeriti 1999. a.
Alates 2014. aastast on Valga Muuseum Valga linna alluvuses olev munitsipaalmuuseum.
Muuseumi ekspositsioon tutvustab Valgamaa loodust ja ajalugu. Loodussaalis saab tutvuda looduslooga, muinasnurgas on eksponeeritud muinasleiud ning rekonstrueeritud muinaslinnuse müürijupp. Ajalooväljapanek tutvustab Valga maakonna ja linna ajalugu. Tänini säilinud tsaariaegses pangasaali seifiruumis on eksponeeritud mündikogu. Samuti tutvustatakse raudteeajaloo ja nõukogude ajalooga seonduvat. Püsiekspositsiooni ilmestavad Valga ajaloos olulist rolli mänginud Johannes Märtsoni, Marta Pärna ja Alfred Neulandi vahakujud. Valga Muuseumil on mitmekesine haridusprogrammide ja õpitubade valik. Esimese korruse galeriisaalis vahetuvad igakuiselt uued näitused. Aasta läbi toimuvad mitmesugused haridus-, pärandkultuuri- ja ajaloosündmused.
