2018. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel anti v
- Möödunud suvel aset leidnud „Säde aiapidu“ oli juba neljas Valga Muuseumi korraldatud pärimuspidu. Endise direktori Andres Rattasepa eestvedamisel viidi varasemalt kahel suvel läbi „Rahvarõiva tuulutamise ja käsitöömeistrite päev“. 2017. aasta suvel sai minu esimeseks projektiks muuseumi uue töötajana „Eesti pulm“ ning möödunud suvel „Säde aiapidu“. Pärimuspidu „Eesti pulm“ tutvustas huvilistele maarahva kombeid ja pulmatraditsioone, „Säde aiapidu“ aga 20. sajandi esimese poole linlikke kultuuritraditsioone. Sündmuse eesmärk oli taastada Säde pargi endisaegne hiilgus ja atmosfäär.
-
Aiapeo idee sai alguse sellest, et Valga südalinnas paiknev Säde park on ajalooliselt olnud Valga linna kultuurisündmuste toimumispaik. Säde aia asutas Säde Selts, mis loodi 1902. aastal. 1911. aastal valmis hilis-juugendstiilis Säde seltsimaja, mille projekteeris Georg Hellat. Säde seltsimajale ehitati lisaks Säde teatrisaal ligikaudu 600 istekohaga. Tänapäeval asub endises Säde seltsimajas Valga Muuseum, mis kannab edasi Säde identiteeti ja on kohaliku ajaloo hoidja ning väärtustaja. Möödunud suvel korraldatud pärimuspidu toimus Säde Seltsi rajatud aias, kus varasemalt korraldatud uhketest aiapidudest saame lugeda Säde Seltsi protokolliraamatust, milles kirjutatakse, et kontserdid toimusid ligi 100 aastat tagasi kohati isegi neli korda nädalas.
-
Peopäevaks oli Valga Muuseum ette valmistanud päevajuhile Peeter Kaljumäele tekstid, mis tutvustasid Säde Seltsi, Säde aiakontserte ja Säde Teatrit 20. sajandi alguses. Oli väga südantsoojendav, kui pühendunult ta ettevalmistustesse suhtus. „Valga linnal on olnud väga suur ja huvitav ajalugu,“ nentis Peeter Kaljumäe, kui tekste läbi töötasime. Muidugi oleme me temaga nõus. Sündmusele eelnenud ettevalmistustest valmis lisaks päevajuhi tekstidele ka Säde seltsi, teatrit ja aeda tutvustav fotonäitus.
-
Säde aiapeo loengud ja töötoad kogukonnale algasid Valga Muuseumis juba kevadel. Projekt koosnes kümnest loengust ja töötoast. Õpi- ja töötubades sai teadmisi ning oskusi näiteks sellest, kuidas ajastutruult riietuda, käituda või tantsida, samuti toimusid üldharivad ettekanded, andes laiemaid teadmisi saja aasta tagusest eluolust kui ka spetsiifilisemalt Säde aia ja teatri tegevusest. Osaleda sai näiteks aksessuaaride ja kaapotkleidi töötubades, 20. sajandi alguse seltskonnatantsude õpitoas ning ettekandeõhtutel 20. sajandi alguse toidukultuurist ning etiketist. Kõige populaarsemaks huviliste arvu poolest osutus Säde teatri mälestuste õhtu koos Ants Veesaarega.
-
Peole tuldi kogu perega ja pargis leidus tegevusi kõigile. Lisaks esinejatele laval sai tutvuda Säde kõlakoja ja Hella Wuolijoki näitusega. Pargis toimus tsirkusekool, kabe- ja maleturniir, töötoad, maadlusshow ja sõita sai ponidega. Kohal oli päevapiltnik ja kostüümilaenutus. Hõrgutisi pakkus kohvik Johanna. Osaleda sai heategevusloteriis, kus peaauhinnad oli välja pannud Sangaste loss ja Cantervilla mängumaa. Loteriiga koguti üle viiesaja euro esimesest eestlasest linnapea, Johannes Märtsoni mälestuspingi avamiseks Valga raekoja ees. Väikesed muuseumisõbrad kogusid Valga loomade varjupaigale ligi sada eurot.
-
Valga Muuseumis töötab tänase seisuga kuus inimest. Meil on suurepärane kollektiiv, kuid taolise ürituse korraldamine ei oleks olnud mõeldav, kui meil poleks nii toetavat kogukonda ja abistavaid vabatahtlikke. Sündmuse õnnestumisele aitasid kaasa ka kohalikud organisatsioonid ja ettevõtjad. Meie suurim rahaline toetaja oli Valga vald. Tihedalt tegime ürituse läbiviimisel koostööd Tiina Tättariga MTÜst Segakoor Rõõm. Tegemist on kohaliku Valga kooriga, kes lisaks koorilaulu harrastamisele lööb kaasa paljudes projektides ja arendab seeläbi piirkonna kultuurielu.
-
Säde aiapeost võttis osa üle 600 inimese, peamiselt kohaliku kogukonna liikmed. Oli väga südantsoojendav näha külastajaid vastava ajastu riietes peole saabumas. Säde park on Valga valla kogukonnale suure väärtusega – Säde aiapidu algatas diskussiooni selle üle, et Säde park tuleks korrastada ja rekonstrueerida. Lisaks on paljud inimesed avaldanud arvamust, et pargis tuleks taastada ajalooline kõlakoda, mis Säde Seltsi eesvedamisel 1923. aastal parki rajati, kuid lammutati kehva seisukorra tõttu 1950ndatel.
-
Suur tunnustus on meie jaoks ka see, et kohalikud inimesed ja Säde aiapeo koostööpartnerid tunnevad juba suurt huvi Valga Muuseumi järgmise suve pärimuspeo vastu ning on valmis selle kordaminekuks omalt poolt panustama. Täna saame öelda, et käesoleva aasta pärimuspidu on keskaja kultuurile pühendatud „Liivimaa maapäev“, mis toimub 13. juulil 2019.
-
Milline aga on minu enda eredaim mälestus Säde aiapeost? Kindlasti soojad emotsioonid, suurepärased esinejad ja tänutunne nendele inimestele, kes muuseumi töötajatega üheskoos aitasid parki ette valmistada ja hiljem ära koristada. Korraga oli hommikul park täis kaunistusi, melu ja muusikat ning õhtul võis päikeseloojangusse vaadates mõtiskleda, kas ka sadakond aastat tagasi see nii oli…
