“Säde” teater loodi seltsi juurde
Orkestrisse kuulusid asjaarmastajad mitmesuguste ametite esindajad, peamiselt puhkpillimängijad. Näiteks Valga linnavalitsuse sekretär, kingsepp, koloniaalkaupluse omanikraudtee remonttööline ja kantseleiametnik, trükitööline, klaverihäälestaja postiametnik ja teised.Orkestris mängis eestlasi, venelasi sakslasi.J.pastaruse mälestused: Ta pani väga suurt rõhku rütmile, kui orkester ehk lauljad ta käele järele ei jõudnud, peksis jalaga iga takti alguses vastu põrandat nii, et näitelava vabises. Ka tektikepid ei pidanud tema käes kaua vastu. Need ta lõi vastu pulti, et orkestrantide tähelepanu õigele tempole juhtida. Meie tegevusel oli ju edu, kuid ega see ilma vaevata ja karmuseta ei saavutatud. Mäletan, et “leeni” proovil, mis kestis õhtul kella 8-st kuni hommikul kella 4-ni. Laskis Virkhaus näitelava ja saali uksed kõik lukustada, et takistada väsinud tegelaste enneaegset kojulippamist.”
Esimene sümfooniakontsert toimus 1913. aasta jaanuaris. Virkhaus esitas selle saksa musse seltsi majas. See ei meeldinud “Säde” juhatusele ning tekitas tüli. Kontsert võeti siiski väga hästi vastu ning 3. veebruaril esineti ka “Säde” laval.
Muusikateosed, mis olid Valga 1. sümfooniaorkestri repertuaaris 1913-1914:
Beethoven – avamäng “Egmont”, Grieg – Ase surm, Sibelius – Kurb valss, Bach – Kevade ärkamine, Bellini – avamäng “Norma”, Strauss – Valss Doonau lainetel, Verdi – fantaasia ooperist “Trubaduur”, Gluck – avamäng ooperist “Ifigenia Taurises”, Mozart – avamäng ooperist “Don Juan”, Händel – Largo, Wagner – fantaasia ooperist “Loengrin”, Mozart – sümfoonia c-moll 4.osa, Beethoven – avamäng “Corolianus”, Beethoven – sümfoonia C-duur.
Virkhaus lavatsas Valgas ka operette ning ühe ooperi. 22. juulil 1912 kanti ette Virkhausi enda kirjutatud muusikaga operett “Leeni ehk vaeselapse jaaniöö”. Juba 2. septembril etendus J.Straussi “Nahkhiir”. Prints Orlofski osas oli Alice Tamm-Trzeciak Postimees: Proua Trzeciak –Tammel on ilus hääl, täis jõudu, kuigi hääle ulatus ei ole suur. Ta õpib praegu Peterburis edasi.Alfredi osas on Dionysi orgusaar. Saal jälle rahvast täis. See on Säde elujõuline operetitükk. Pr. Virkhausi laul ladus ja sütitav, mäng laval nagu kodus.pr. siirak hää ja meeldiv mängija, hr. Hellat on meie ainukene tenor. Osades: Hermann hellat – Eisenstein, Ludmilla Hellat-Lemba – abikaasa Rosalinde, Lully Virkhaus-Saks – toatüdruk Adeele, karl Põlde – vangla direktor, V.kiin – notar, karl Viitol – vangivalvur.
6. jaanuaril esitati Clucki ooper “Iphigenia Taurises”. Kandvad rollid: L.Hellat-Lemba – Iphigenia, Hermann Hellat – Orestes, D.orgusaar – sküütide valitseja, lully Virkhaus –Saks –Diana.L.Hellat lemba sõitis kohale taöllinnast, Orgusaar Riiast. Ludmilla hellat Lemba (1879-1945) laulis 1906-1907 mitmes itaalia ooperiteatris, 1919 –1920 oli “Estonia” solist.Postimees: pr. Hellatil on ilus kõlav ja kaugeleulatuv hääl. Tema peale võib Säde uhke olla. Proua hellat sai kõigest otse mängides jagu. Kaasakiskuv laul ja läbimõeldud mäng lõid iphigeneia, keda jälle kuulaks.Ooperi kohta kirjutab Postimees: Ei julge loota, et väike linn alaliselt ooperil suudaks elu sees hoida. Näib nagu paneb kapellmeister iseäranis rõhku orkestrile, kuna koor nagu vaesekslapseks jääb. Koori nõrkus tuli pr. Hellati hääle kõrval nähtavale. Iseäranis palju vaeva on asjaarmastajad näinud. Mõeldagu, mis see tähendab, terve lugu lauldakse ette pääst ilmea etteütlejata.
31. märtsil 1913 lavastus Falli operett “Lõbus talupoeg”. . Vasakult 2 (ees) karl viitol - Lindoberer(1888-1944). Valgas sündinud Karl Viitolist sai laulja –Bassbariton. 1909 astus ta valgas karskusseltsi lavale, 1915-16 töötas läti teatris, 1918-1944. aastani “Estonias”. 1935. aastast Eesti Näitlejate Liidu liige. Vasakult kolmas Lully Virkhaus –Saks - Annamirl – (1885-1973) 1910-1911 õppis Leipzigi konservatooriumis, 1909-59 töötas vaheaegadega “Estonias”. Vasakult neljas Karl Põlde – mateus Scheichelroiter(1884-1963) Alustas lavategevust samuti karskusseltsi laval. – 1916 siirdus Vanemuisesse. Vasakult seitsmes ja kaheksas Marie kuivas – Victoria ja Fritz peterson – salanõunik v. Grumov. Fritz Petersonist sai raudteeinsener, Valga jaoskonna ülem.V.kiin – husaarileitnant Kurt Horst Hra. Kiin oli postiametnik, kes Juhan Pastaruse mälestuste järgi siirdus “Vanemuisesse”. Valgas sai ta kuulsaks kui võrratu “kroonu onu”. August Pehme – Endletzhofer. Väikekaupmees valgas, 1911 asutas pudupoe, mis 1918 kolis Kesk15/17. Osales ka Carl treimundti aegsetes näidendites. Hermann Muhk – raudaschel. kohtusekretär, mängis karskuse seltsi laval. Karskuse seltsi korraldusel mängiti “Lõbusat talupoega veel teistkordselt ja peaosades olid siis Alma veltmann ja Paul pinna. See jäi Virkhausi viimaseks lavastuseks Valgas. “Säde” selts oli ta juba enne etendust oma kohalt vabastanud tüli tõttu esimese sümfooniaorkestri kontserdi pärast. 1913. aasta juulis esineti sümfooiaorkestriga veel Läti seltsi aias, korraldati ringreis valmierasse, Cesisesse, Smiltenesse. Virkhaus ei lahkunud Valgast vaid jäi muusikaõpetajaks koolidesse. Esimese maailmasõja ajal evakueerus Vjasinskisse. Tema näitetegevuse periood oli küll lühike kuid oluline. Siit said tõuke edasiseks tööks “Vanemuises” ja “Estonias” Karl Põlde ning Karl Viitol. Virkhaus õpetas publikut head klassikalist muusikat kuulama ja hindama. Kokkuvõtteks. Juhan Pastaruse sõnad: Virkhaus oli nagu rakett Valga teatrielus.
Esimene maailmasõda ei läinud ka Valgast mööda jälgi jätamata. “Säde2 seltsi majja paigutati Riia välilaatsaret nr. 1.Koos evakueeritud ametiasutuste ja koolidega jäi Valka peatuma 200-3500 sõjapõgenikku. Pidude pidamiseks oli lubade saamine raskendatud, lube võis taotleda vaid kreisiülemalt endalt. “Säde” selts aga tegutses edasi elatudes põhiliselt äriruumidest saadavatest üüridest. 23. märtsil oli “Säde” laenu- ja Hoiu-Ühisuse peakoosolek. Juhatusest lahkus vanaduse tõttu Hans Einer. 16. juunil toimus “Säde” seltsi koosolek. Seltsi esimeheks valiti J.Müllerson.
Vaade Säde majale pargi poolt
VaM F 2712:4
