Näitejuhina palgati ametisse 1922. aastal Carl Treumundt, kelle tulek Valka loob Valga teatrile eduka ajajärgu
Aastal 1936 kujunes sellest poolkutseline Valga teater Säde, mis muutus 1944. aastal kutseliseks. 1948. aastal algas Eesti NSV-s kokkuhoiukampaania ja teatrite töö korraldati ümber isemajandamise põhimõttel. Teatrite külastatavus oli sel ajal aga väga väike. Et teatri materiaalset olukorda parandada, liideti aprillis 1948 Valgas tegutsenud kutselise teatri Säde näitlejaskond Võru Kandle trupiga ja moodustati Lõuna-Eesti Teater. Esialgu tegutses Lõuna-Eesti Teater Valgas, kuid järgmisel aastal pärast teatrimaja põlengut koliti Lõuna-Eesti Teater üle Võrru.
Carl Treumundt lõi omaette ajajärgu Valga teatrielus, valmistades ette pinnast omateatri loomisele. 1922/23 hooajal kanti ette 23 etendust 17 näidendist, millest enamus olid nalja- ja lustmängud. Tõsisemad näidendid olid H.Sudermanni “jaanituli” ja T.Pakkala “Parvepoisid”. Teatrihooaja lõpetas 21. augustil naljamäng “Pöörane Lola”. 2. aprillil toimus näitejuhi C.Treumundti tuluõhtu, kus esitati laulumäng “Mu Leopold”. Peaosas C. Treumundt. Valve Saretoki mälestused 1920. aastate Valga näitetrupist: “Valga asjaarmastajatest näitlejatest tuleks kõigepealt mainida Aleksander Seemanni, kes oli omal ajal kuulunud “Estonia” teatrisse. Seemann pidas Valgas juuksuriäri Aga ka siin ei jätnud ta oma kõrgemaid pürgimusi. Ta abiellus niisama palavalt teatrit armastava noore neiuga ja mõlemad olid palju, palju aastatid meie kohaliku näitetrupi juhtideks ja südamikuks. Mu lapsepõlveaastatel olid nende trupi tähtedeks Mu lapsepõlveaastatel olid nende trupi tähtedeks sarmikas preili Roop, lõbus härra Pungar ja tore, mahlakas proua Marie Päiv, valgalaste Mari Möldre.”
