Liina Reiman 130 ja Säde maja läbi aegade

“Vanemuises” oli Reiman tuntud ka selliste tegelaste poolest nagu Johanna (B. Shaw "Johanna"), Tammaru perenaine (A. Kitzbergi "Libahunt") või näiteks Berta (Charles Dickens "Kilk koldel").
Samas oli 1925-29 aastatel toimunud palju külalisetendusi, millest näitlejanna osa võttis: Grillparzeri "Sapho" ja "Medea" "Estonia" teatris ja Soome Rahvusteatris mängitud rollid tõid Reimanile tunnustuse ka väljaspool kodumaad. Publik oli näitlejannaga igati rahul, kuid kodumaal oli teater "Vanemuine" selleks ajaks muutunud. Draamanäitlejad sattusid kolmekümnendate aastate eel vallandusohtu, kuna teatri repertuaar muutus ning juba 1933. aastal selgus, et Liina Reiman ei osale uues hooajas
Hiljem oli Liina Reiman tegutsenud Helsingi ja Tampere laval ning “Estonias” (1933-38). Paljud etteasted olid jätkuvat Maria Stuartit või Sapphot kehastanud, kuid 1935. aastal oli näitlejanna õnnestunult mänginud ka näiteks vanaperenaist H. Vuolijoe teose “Niskamäe naised” põhjal. 1938. aastal lisandus Reimani tegelaste hulka ka Muriel Weston (D. Smith “Esimene kevadpäev”), keda ta “Estonias” mängis. Sama teater oli Reimanile töökohaks Nõukogude ajal, mil ta oli taas Kitzbergi “Libahundis” näitlenud ja mängis ka Gorki ema kujusid.
Saksa okupatsioon ja abikaasa surm neljakümnendatel aastatel tõid Liina Reimani Soomesse, kus ta jätkas näitlemise ja alustas teatripedagoogikaga. Põhiline karjäärijärk oli tema elus aga selleks ajaks vaibumas.