Oleme avatud
Teisipäevast reedeni 11–18
Laupäeviti 10–15
v.a RIIGIPÜHAD
Aianduse ja mesinduse ajaloost Valgamaal
Ettekanne vaatab mitme Valgamaa jaoks tähtsa teema minevikku. Nagu mujal Kagu-Eestis, toimis siingi tuttavlikuma kodumesinduse kõrval kaua ka metsmesindus. Pool sajandit hiljem said metsad taas olulisteks mesilaste korjemaadeks. Viimasel sajal aastal on mesindus Valgamaal teinud läbi tõuse ja mõõnu. Ei ole puudunud probleemid taimemürkide ja mesilaste haigustega, kuid ka uued kasutusalad, tooted ja lahendused. Eesti aianduse ajaloos kajastub mitme Valgamaa mõisa jälg. Hiljem tegutses Valgas aednik Gustav Tikerpuu, kelle sortidest on vaatamata vahepealsetele keerulistele aegadele mõni olemas praegugi. Nõukogude perioodi algul orienteerusid mitu siinset majandit puuviljakasvatusele, osalt Valga veinitehasele tooraine tootmiseks. Suurmajandite puuviljakasvatus sai Valga rajoonis külmadest talvedest testitud võib-olla karmimalt kui kusagil mujal Eestis. Palju kasulikku said aiapidajad tehtud nelja Aianduse ja Mesinduse Seltsi osakonna kaudu, mis asusid Valga rajoonis. Leidus palju aianduskooperatiive ja ka mitu puhkeasulat, mis on jätnud jälje Valgamaa asustuspilti.
Festa Di Corte / Õukonna Pidu
Anto Õnnis – tenor
Neeme Punder - flöödid
Ene Nael – klavessiin
Pidu laulu, tantsu ja näitlemisega oli tähtsaim meelelahutus 16 ja 17 sajandil. Kogu aristokraatne seltskond sai kaas lüüa, juurde palgati tuntud ja suurepäraseid artiste, kastraate ning näitlejaid kaugemaltki ning nii sündisidki rikkaliku kostüümivalikuga meeleolukad maskide muusika etendused.
Kõlavad omaaegsed hitid Inglise ja Itaalia 16 ja 17. sajandi heliloojatelt nagu John Dowland, Henry Purcell, Giulio Caccini, Alessandro Grandi ja tantsumuusika William Brade ja Giorgio Mainerio jt kogumikest. Laval on palju erinevaid flööte, löökpille, klavessiin ja krummhorn.
Trio koosseisus Õnnis, Punder, Nael on Eesti vanamuusikamaastikul tuntud nimed juba läbi aastakümnete, seda nii ansambli Hortus Musicus tegemistes, vastavate kursuste läbiviijatena, noorte muusikute koolitajatena, festivalide ja kontsertide korraldajatena ning hinnatud interpreetidena paljudes kontserdiprojektides nii meil kui välisamaal.
Koolituspäev „Aiakunsti saladused“ toimub 6. juulil 2024 kell 14.00 – 16.30 Valga linna ilusas parkaias aadressil Tartu tn 81 A (Valga Loomakliiniku läheduses). See on üheks osaks Valga Muuseumi pärimuskultuuripeost „Kes aias?“ . Õppepäeva viib läbi Kristiina Kikkas (Kristiina Iluaed OÜ).
Koolituse sisu:
● Aia kujundamise põhitõed: Õpime, kust alustada aia kujundamist ning
millised on olulised põhimõtted, mida tuleks arvesse võtta;
● Aiaruumid ja stiilid: Tutvume erinevate aiaruumide ja kujundusstiilidega
ning arutame nende kasutamise võimalusi;
● Aiaelementide kokkusobivus: Räägime erinevatest aiaelementidest,
nende paigutamisest ning omavahelisest sobivusest;
● Värvikasutus ja kuldlõige: Õpime, kuidas valida ja kombineerida värve
aia kujunduses, luues samal ajal tasakaalu ja ühtsuse.
Koolitus algab loenguga, kus jagame teadmisi ja praktilisi näpunäiteid. Seejärel teeme aias ringkäigu, et näidata õpitut praktikas. Lõpetuseks avatud küsimuste voor.
Õppepäeva kestus on umbes 2,5 tundi ja on osalejatele tasuta! Pärast koolitust on kõik oodatud Valga Muuseumi hoovi pärimuspeole „Kes aias?“
Tänavune Valga Muuseumi pärimuspidu „Kes aias?“ keskendub aiandusele ja tähistab Valga Linnapargi 120. sünnipäeva.
Aiandus on Valgas au sees olnud aastakümneid, iga-aastaselt toimuvad praegugi parima koduaia konkursid ning teada on sarnaseid võistlusi ka varasemast ajast.
19. mail 1904 otsustati linnavolikogu istungil asutada Osoli mõisa väljale mõlemale poole Pipraoja linnapark. Pargi rajajaks oli kaupmees Karl Taklaja, kes oli Saksamaal kunstaednikuks õppinud.
Pärimuspidu 6. juulil on täis erinevaid ettevõtmisi: Kristiina Kikkase koolitus „Aiakunsti saladused“, kus üheskoos huvilistega külastatakse ühte Valga linna kaunist aeda. Päeva teises pooles saab muuseumi hoovis valmistada lilleseadeid ja pärgi ning põnevust pakub lillekübarate demonstratsioonesinemine.
Teater Rukki Narrid toob publiku ette etenduse „See ehe Eesti asi", mis jutustab loo sõbrannadest, kes kohtuvad pargis, et päevauudiseid pajatada. Prouadega liitub Heldur, kes kuuleb uudist, millest tal aastaid aimugi ei olnud. Milline see uudis täpsemalt on, saad teada etendust vaadates.
Tantsuks ja rõõmuks teeb muusikat kohalik ansambel Spirea ja Valgamaa juurtega, sel aastal elutööpreemiaga pärjatud Marju Länik koos muusikutega. Üritus on publikule tasuta.
Toetajad: Valga vald ja Valgamaa Ekspertgrupp
KEVAD – SUVISED PÄRIMUSPÄEVAD
Laste ja noorte kevad - suvised pärimuspäevad toimuvad 8 ja 9 juunil Käärikul, Valgamaal.
Ootame osalema kõiki lapsi ja noori vanuses 12 – 18 aastat, vajalik eelregistreerimine aadressil: marju@valgamuuseum.ee. Osavõtt osalejale maksab 20 eurot. Hind sisaldab majtust, toitulustust ja koolitusi.
Pärimuspäevade alguses tutvustatakse osalejatele rahvapärimuslikke tradistoone, mis on seotud suvistepühaga, plaanitud aeg selleks on 60 minutit. Ettekande lõpus saavad osalejad endale kokkuvõtvad õppematerjalid, mille abil saavad nad osaleda orienteerumismängus „Suve märgid“. Noortel tuleb üles leida QR-koodid matkarajal ning lahendada ülesandeid, kus küsimused on seotud looduse ja Suvistepühaga.
Õhtusöögi valmistavad lapsed ja noored ise, kuid toorained toiduks muretseb pärimuspäevade korraldaja. Traditsioonilised toidud on olnud: munad, kohupiim, sõir, korbid, kaerakile. Plaanis on valmistada Hapuoblikasupp ja magustoit. Toitudes kasutatakse Eesti tooraineid ning kommete tutvustuse juures räägitakse traditsioonilistest toitudest põhjalikumalt.
Suvistepühad on olnud varsemalt seotud lisaks teistele tavadele ka naljatamise ja naljaga seepärast toimub õhtul anekdoodi võistlus. Osalejad saavad aja esinemise ettevalmistumiseks kohapeal koos juhendajaga.
Lõkkeõhtul mängitakse mänge ning tantsitakse Eesti rahvatantse koolitaja juhendamisel.
Järgmisel päeval räägitakse Eesti Rahvakulutuurist ja pärimuselt laiemalt. Kuidas meie rahvakultuur on tekkinud ja kuidas seda kõige paremini hoida ning edasi kanda. Mida mina saan ära teha, et meie rahvakultuur püsiks? Peale ettekannet saavad noored osaleda pakutrüki töötoas, kus otsitakse mustreid loodusest ning maalitakse kaski ja trükitakse kaselehti. Töötoas valmib torusall.
Koolitajad: Marit Külv, Natalia Karu, Kristel Kolga ja Marju Rebane
Juuni algusest on Valga muuseumis publikule avatud Kondase keskuse kureeritud suur näitus „Varjatud maailmade avardumine. Ida-Euroopa autsaiderkunst“. Korraga kolmes linnas – Valgas, Viljandis ja Tartus – üleval olev näitus toob esmakordselt vaatajate ette nii mitme riigi erakordsed, kuid laiemale publikule seni varjus olnud teosed.
Näitusel „Varjatud maailmade avardumine“ saab näha peamiselt psühhiaatriahaiglates või erihooldekodudes sotsiaalses isolatsioonis sündinud kunsti. Esindatud on ka kunstiteraapia seansside käigus või stuudios juhendajate käe all loodud tööd. Välja on pandud üle kahesaja teose kümne riigi ajaloolise ja kaasaegse autsaiderkunsti kogudest, kokku 59 autorilt. Kolme linna väljapanekud on omavahel mõtteliselt seotud, moodustades üksteist täiendava terviku.
Valga muuseumisse on koondunud majatäis portreid. Näitus keskendub enese ja teise kujutamise problemaatikale, mis on autsaiderkunsti (kuid mitte ainult) üks kesksemaid teemasid. Iseenda ja teise kujutamine on parim viis enda ja ümbritseva tundmaõppimiseks, püüd sellesse sobituda või sellele vastu hakata.
Tartu Ülikooli muuseumis eksponeeritakse näituse varaseimat kihistust, ajaloolisi teoseid 19. sajandi lõpust, 20. sajandi algusest. Väljapaneku vanimad tööd pärinevad Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku arhiivi kogudest, kuid põhiosa moodustab Ungari Teaduste Akadeemia psühhiaatrilise kunsti kogu ja Katowices asuva Sileesia muuseumi kogu. Tuntumatest autoritest on esindatud autsaiderkunsti klassik Edmund Monsiel (1897–1962) ning Ungari van Goghiks nimetatud Pál István (1888–1944). Tartu ekspositsiooni põhiosa tegeleb psühhiaatriahaigla patsientide loominguga, kust omakorda avaneb vaade kahe eriilmelise kaasaegse kunstniku, Michael Golzi (sündinud 1957) ja Lembar Linderi (sündinud 1973) omamaailmadesse, millesse nad jäägitult usuvad ning kus elamine võib olla pelgupaik ja pääsetee.
Viljandis asuva Kondase keskuse ekspositsioon uurib loovuse müstilist alget, tegeledes nii universumiga ühenduses olevate visionääride kui ka oma ümbrust täpselt dokumenteerivate loojatega. Eksponeeritud tööd käsitlevad nii maist argipäeva kui ka kunstnike lennukamaid nägemusi. Teiste seas on esindatud maailmas kõrgelt hinnatud autsaiderkunstnikud Anna Zemánkova (1908–1986) ja Cecilie Marková (1911–1998), neist esimese tööd on valitud ka selle aasta Veneetsia kunstibiennaalile.
Näituse avamine kutsetega külalistele toimub Valgas neljapäeval, 30. mail kell 16, publikule on näitus avatud 1.06.–29.09.2024.
„Varjatud maailmade avardumine“ kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi. Näitust saadab kataloog ja haridusprogramm.
Kuraatorituurid näitusel toimuvad järgmistel päevadel:
L, 8.06 kell 11 ja 15 Valgas
L, 8.06 kell 11 ja 15 Viljandis
N, 13.06 kell 19 Tartus
L, 15.06 kell 12 Viljands
L, 27.07 kl 12 Viljandis
L, 3.08 kell 12 Tartus
L, 17.08 kell 12 Valgas
L, 31.08 kell 12 Viljandis
L, 14.09 kell 11 ja 15 Viljandis
L, 14.09 kell 11 ja 15 Valgas
L, 28.09 kell 12 ja 16 Tartus
L, 28.09 kell 12 ja 16 Viljandis
“KAPIST VÄLJA – RIIDED IHU JA ILMA VAHEL”
Miks saab viltida lambavilla aga mitte koeravilla? Kuidas töötab Core-Tex materjal? Miks tuleb õues kuivanud pesule juurde eriline meeldiv lõhn? Milliseid riideid tehakse puidust ja milliseid plastpudelitest? Miks linased kangad vajavad sirgeks triikimisel kõrgemat kuumust kui siid? Mida jutustavad sildid meie rõivastel? Kes leiutas takjakinnise ja kuidas ta selleni jõudis?
Tartu loodusmaja näitus räägib rõivaste lugusid. Teemadeks on erinevate materjalide päritolu, ajalugu, omadused, kasutusvõimalused, tootmise ja arendamise tehnoloogiad, samuti nende keskkonnamõjud. Riided meie seljas on üks kõige igapäevasemaid asju – täitsa hea on teada, millest on tehtud meie riided, kuidas erinevaid materjale toodetakse, milline on nende mõju keskkonnale ja millised on meie valikud.
Näitusel saab suurendusega vaadata erinevaid kiudusid, materjale ja kangatüüpe, mängida nööbimeres, uurida Malle ja Pelle rõivaste teekonda, tutvuda viie T-särgi isikliku elulooga, avada ja jälle kinni panna nööpe, pandlaid, haake, trukke ja trippe, otsida silte enda riietelt ja kohapeal olevatelt. Näitusel on mängimise võimalusi, ajarännakuid edasi ja tagasi. Saab proovida kedervart ja kangaspuid, nööbi õmblemist ja muudki.
Väljapanek on mõeldud tervele perele – mängulisi tegevusi leiab nii eelkooliealistele kui ka õpilastele, põnevat keskkonnaalast infot, nostalgia hetki ja ahhaa-momente aga jagub kuhjaga täiskasvanutele.
Näitus on eesti ja inglise keeles. Näituse loomist toetas Eesti Teadusagentuur.