Menüü

Uudised

04. november. 2022

ÄRA JÄÄ RONGIST MAHA!

Tänasest on müügil Valga muuseumis lauamäng VEDUR, tule ja tutvu, vii soovi korral endaga kaasa. Mängu hind 15.- Kingituseks temaatiline postkaart!

Kuid see ei ole veel kõik :)

Loosime välja nutikella kõigi vahel, kes ostavad lauamängu Vedur perioodil 27.10 – 13.11.22

Võidu saamiseks tee ülekanne minifrima kontole: Ragnar Ljaškov: EE881010011921933222; selgitusega Lauamäng Vedur ning jäta oma nimi Facebooki kommentaari.

Aadress: https://www.facebook.com/profile.php?id=100087286265898

Mängu saab kätte Valga Muuseumist, Valga Põhikoolist või posti teel (lisandub postikulu).

Mängu hind: 15.-

Kogu pere lauamäng „Vedur“

Pühendusega esimese rongi saabumisele Tartust Valka 135. aastat tagasi

Mäng põhineb raudtee ja Valgamaa temaatilistel küsimustel, täringuveeretamisel ning sobib mängimiseks lastele ja noortele nii koos eakaaslaste kui vanematega. Mängu eesmärk on jagada kultuurilist osasaamist läbi koostöö ja mängulise tegevuse. Kui sulle meeldib Monopol siis sulle meeldib ka lauamäng „Vedur“, kus Sul on võimalus osta endale rongijaam Valga-Tartu vahel ning teenida omale teiste reisijate piletitulu. Igal mängijal on kaks mängunuppu ning sul võimalus liigutada oma mängunuppe kahel erineval laual, tulenevalt täringu numbrist, vaata kummal laual liikumine sulle sobib. Kuid sisemisel, ringikujulisel mängulaual saad liikuda maksimaalselt kaks mängukorda järjest.

Mäng saab läbi kui küsimused saavad otsa või juhul kui ühel mängijatest on pankrot. Võidab see, kes teenib rongisõiduga kõige enam raha! Valga jaama läbides ära unusta vilistada: „Tuut-tuut“!

Mängu edasimüüja on minifirma „Vedur“

Minifirma juht: Sven Saarmann

Turundusjuht: Ragnar Ljaskov

Müügijuht: Markus Rebane

Küsimuste korral kirjuta: mfvedur@gmail.com

04. november. 2022

Kadripäeva toidu- ja kombestiku koolitus Laatre Vabaajakeskuses

20.11.22 kell 11 Kadripäeva toidu- ja kombestiku koolitus Laatre Vabaajakeskuses

Koolituse hind: 3.-; registreeri: marju@valgamuuseum.ee, Koolitaja: Meelika Hainsoo

Kadripäeva kombestiku koolitus annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest.

Tutvume erinevate andmebaaside ja allikatega ning proovime sanditamise omal nahal ära.

04. november. 2022

Kadripäev muuseumis

14.11.22 kell 10

Kadripäeva teatrikoolitus koolilastele Valga Muuseumis.

Hind 2.-

Kadripäeva koolitus teatritegijatele, kus lisaks kadripäeva kombestikuga tutvumisele pöörame rohkem tähelepanu rolli loomisele ja improvisatsioonile.

Koolituste läbiviija on Kristi Pumbo

15.11 – 17.11.22 – Kadripäeva kunstikuu tunnid koolilastele Valga Muuseumis. Koolitajad Marju Rebane ja Neeme Punder  

Kadripäeva kunstikuu Valga Muuseumis annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest omanäolise maskiga.

31. oktoober. 2022

Kingiidee isadepäevaks

Laupäeval 5. novembril on sul võimalus osaleda töötoas, kus õpitakse valmistama nahast võtmehoidjat.

Osalemine töötoas maksab 2 eurot. Koolitaja on Natalia Karu

31. oktoober. 2022

Ülevi Eljandi juubelinäitus

Eha Komissarov: Küsimuses on 1960/70 vahetuse Eesti kunsti kõige avameelsem seksuaalsuse väljendamine, silmanähtavalt „Kollase allveelaeva“ mütoloogiast ja joonistusstiilist innustatud tušijoonistuste sari, kus linna defineeritakse mängude, moe ja armastusest haaratud hulkade kaudu. Eljand teostab oma paradiisiunelmad juugendlikus käsitluses, maskeerimaks oma vabadusejanu dekadentliku rafineeritusega. Ent võime teda käsitleda teerajajana – keskkonna potentsiaalsed uuenemisvõimalused, tänav karnevali asukohana, häppeningide toimumiskohana, sciene fictioni ideede mängutõmbamine jms, mida Eljand kasutas oma sarjades, levivad järgmisel kümnendil arvukates tõlgendustes.

Kuigi Eestis oli noortekultuuril marginaalne ja piiratud roll – visuaalne kogemus pärines peaasjalikult kunstialbumitest, plaadiümbristelt ja noortemoest –, mõjutas see oma nägemusega kunsti. See kultuurikiht tarbis reaalselt eksisteerivat Lääne massikultuuri meelsamini kui elitaarseid kunstiideid, millega eelnevad põlvkonnad end siduda püüdsid. Ülevi Eljandi „Tulnukad Tallinnas“ kõlbaks igati illustreerima kohaliku noorsookultuuri meeleolusid; psühhedeelilise hipikultuuri esindajate dessant õhupallidel maandub keset Tallinna südalinna, ja – oh imet! – tulnukaid ootavad ees samasuguse kultuuri esindajad.

Ülevi Eljand sündis 1. oktoobril 1947 Valgas. Õppis aastatel 1966-1971 ERKI-s arhitektuuri. On Eesti Arhitektide Liidu liige. Töötas aastatel 1972-1990 EKE Projektis ja 1991-1992 Soomes arhitektina. 1993-2005 oli Valga linnaarhitekt  ning 2005-2017 Võru linnarhitekt. Tuntumad tööd: Värska sanatooriumikompleks, Eesti Suursaatkonna juurdeehitus Moskvas (mõlemad koos Vilen Künnapuga), Tallinna botaanikaaia administratiivhoone, Lepanina hotell Kablis, jahinduskeskus Belgorodis (Venemaal). Kavandanud hulgaliselt eramuid ja suvilaid. Kujundanud ning arendanud Valga, Võru ja Otepää linnaruumi. Popkunstnikuna kuulus koos Ando Keskküla, Leonhard Lapini, Andres Toltsi jt kunstirühmitusse Soup 69. Tema loomet leidub nii Eesti Kunstimuuseumis, Eesti Arhitektuurimuuseumis, kui ka erakogudes. Mänginud viiulit ansamblis Peoleo.

28. september. 2022

Jaapani nädal Valga Muuseumis maailmahariduskuul

Maailmahariduskuu haridusprogrammid toimuvad muuseumis 10.10 – 14.10.22 kell 9:30; 11:00 ja 12:30 ning on suunatud eeskätt lastele ja noortele. Programm kestab kokku 1,5 tundi. Noored külastavad kimono näitust, osalevad teetseremoonial ja muusika ning manga töötoas.

Teetseremoonia toimub ruumis, mis on kujundatud selleks sündmuseks, et kiirustavas argipäevas korraks aeg maha võtta, pühenduda kombetalitusele ja unustada kõik argimured. Manga töötoas saab seevastu joonistada mangat ehk jaapanipäraseid koomikseid. Manga on levinud meelelahutus Jaapanis, mida loevad nii noored kui ka vanad. Muusikatoas tutvutakse Jaapani muusikastiilidega ja kommetega.

Osalemine haridusprogrammis on kõigile tasuta. Haridusprogrammi viiakse läbi koostöös Valga Gümnaasiumiga, Eesti Kunstimuuseumi ja Adamson Ericu muuseumiga ning Jaapani Suursaatkonnaga Eestis.

Registreeri programmile: marju@valgamuuseum või helista muuseumi klienditeenindajale tel: 766 8863

 

19. september. 2022

Löö kaasa seenenäituse koostamisel. Ootame sinu seent 22. septembril

HEA SEENESÕBER!

Valga Muuseum palub abi 23. septembril toimuva seenenäituse koostamisel.

Kui sul jääb korjeretkel seeni üle või leiad mõne põneva (või vähempõneva) liigi, palun too see 22. septembril Valga Muuseumisse (Vabaduse 8). Oluline on, et seen oleks terve jalaga, mitte lõigatud.

Mida rohkem erinevaid liike näitusele saame, seda uhkem!

PS Lisa seenele ka oma (leidja) nimi.

01. september. 2022

Feminist Lilli Suburg sai Valgas pärnapuu ja mälestustahvli

Kolmapäeval, 31. augustil istutasid sotsiaaldemokraatliku naisorganisatsiooni Kadri liikmed Valka Eesti esimese feministi, kirjastaja ja kirjaniku, kooli asutaja ja mõtleja Lilli Suburgi auks pärnapuu ja asetasid metallist mälestustahvli.

Lilli Suburgi viimane elukoht oli Valgas, Haru 2a. Maja on küll linnaruumist kadunud, nagu ka sel suvel kõrvalolev piiripunkt. Valgat ja Valka piiri tähistab edaspidi vaid oja ja jalutusala.

Piirimurdja oli ka Lilli Suburg, asutades 1882. aastal Pärnusse Eesti tüdrukutele mõeldud eraalgkooli. Naiste hariduse edendamine oli oluline, kuivõrd kuni 1917 polnud Eestis naistel isegi valimisõigust. Võrdõigusliku poliitika suunaandja austuseks on Sotsiaalministeriumis Lilli Suburgi nimeline koosolekuruum. „Lilli Suburg oli erakordse töö- ja tahtejõuga õpetaja ja naisõiguslane. Ta oli oma ajast ees,“ ütleb tahvel ruumi seinal tänastele võrdsuspoliitikate kujundajatele.

Lilli Suburg (1841-1923) sündis Vändra kandis. Ta pidas eesti tüdrukutele mõeldud eraalgkooli esmalt Pärnus seejärel Viljandis. Tema õpilased on meenutanud teda suure armastuse ja lugupidamisega. Suburg jõudis olla ka Perno Postimehe uuendusmeelne toimetaja. 1887–1894 andis Lilli välja eesti esimest naistele mõeldud ajakirja – Linda. See koondas huvitavaid ja võitluslikke mõtteavaldusi ning ilukirjanduslikke töid. Tema esimene raamat „Liina“ (1877), jutustus „Linda, rahva tütar“ (1900) ning paljud teised kirjutised kandsid eestluse ja emantsipatsiooni vaimu. Aastast 1899 elas ta Lätis Hoomulis ja 1923 suri lähedaste juures Valgas. Lilli Suburg on maetud Vändrasse.

Fotol Lilli Suburg, CRJM F TR I 389 F 456 (https://www.muis.ee/museaalview/1830754)

 

Fotol: Puu tähistab Lilli Suburgi viimast elukohta Valga linnas.

 

 

28. august. 2022

Muuseumis 23. ja 24. septembril TAAS SEENEPÄEVAD!

Seenesoust? Seenesalat? Vägisi kipuvad mõtted liikuma sügisel veel teistelegi ahvatlevatele seeneroogadele. Seenenäitus ja seeneretk tulevad taas!

See võib osutuda tõeliseks üllatuseks, kui palju erinevaid söögiseene liike tegelikult meie metsades kasvab. Millised põnevad ja vähetuntud söögiseened võiks veel rikastada meie toidulauda? Oma tavapärastel seenel käikudel kõnnime mööda väga paljudest seentest, mida peame väheväärtuslikeks ja ei vaevu neid ka korjama.  

Mükoloogid Irma ja Veiko räägivad Eestis metsikult kasvavatest seentest, nende korjamisest ja kasutamisest ning tutvustavad erinevaid seentega seotud fakte ja müüte meilt ja mujalt.

 

Seenepäevade kava:

23. ja 24. septembril SEENENÄITUS.

23. septembril näituseprogrammid kell 9.00, 10.30, 12.00, 13.30 ja 16.00. Gruppidele eelregistreerimine:margit@valgamuuseum.ee või telefonil 7668863. Õhtusele programmile registreerima ei pea.

24.septembril kell 9-14 SEENERETK.  Buss väljub muuseumi hoovist kell 9. Retkele registreerimiseks kirjuta margit@valgamuuseum.ee või helista 7668863

 

Kõik seenepäevade tegevused on osalejatele tasuta.

Metsas ja näitusel näeme!

 

Seenepäevade toimumist toetavad RMK, KIK, Valga vald ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

19. juuli. 2022

Mälestati esimest eestlasest meditsiinidoktorit Peeter Hellatit

Harjumuspäraselt  seostatakse Sangaste kalmistut kuulsa krahv Bergi puhkepaigana. Kuid Sangaste kalmistule on maetud ka teisi suurmehi. Nimelt on siia maetud üks Eesti esimene arstiteaduste doktoreid Peeter Hellat. Sellel aastal möödub tema surmast 110 aastat.

Peeter Hellat (1857-1912) sündis Sangaste kihelkonnas Savi talus 12-lapselise perekonna eelviimase lapsena. Tema haridustee kujunes ebaharilikuks – ta sai käia koolis kõigest ühe aasta ning pidi suure pere lapsena käima karjas. Hiljem aitas tema vend Kristjan tal haridust omandada. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1886. aastal ning tema uurimustööks oli pidalitõbi ja selle ravimine. Tema soovitusel asutati Muuli leprosoorium, ta tegeles ka talurahva sanitaarkultuuri tõstmisega. Peeter Hellat töötas põhiliselt Peterburis, kus ta tegutses nn vaestearstina ja avas seal erahaigla. Ta spetsialiseerus nina-kõrva-kurguarstiks ning temast sai Venemaa juhtiv arst sellel erialal. Ka rajas ta Venemaa nina-kurgu-kõrvaarstide seltsi. Ta oli väga tunnustatud spetsialist. Eesti meditsiiniajalukku läks Peeter Hellat 1894. a valminud "Terviseõpetuse" käsiraamatuga, eestikeelse meditsiiniajakirja väljaandmise algatajana, Eesti arstide seltsi rajajana. Peeter Hellat suri Peterburis leukeemiasse, tema põrm toodi Sangastesse.

Sangaste kalmistule olid suurmeest kogunenud mälestama Otepää Vallavalitsuse ja Valga muuseumi esindajad ning huvilised. Pärja hauale asetas Otepää vallavanem Jaanus Barkala Pikaaegne Valgamaa lastearst Aasa Põder meenutas, et kui ta Valka arstina tööle tuli, polnud Peeter Hellati haual mälestusmärkigi. Pika asjaajamise tulemusena pandi 1991. aastal Peeter Hellati hauale mälestusmärk. Tollel ajal oli see väga suur sündmus. „Tänan Otepää valda, et suurmehe haud on korda tehtud ning tema mälestust väärtustatakse seeläbi,“ märkis Aasa Põder.

„Doktor Peeter Hellat on seotud Otepääga ka muul moel – Eesti lipu õnnistamise ajal oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. Lisaks traditsioonilisele 4.juunile 1884. a, mil Eesti lipp õnnistati Otepää kirikus, pühitsesid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 5.juunil esimese sini-must-valge lipu ka Otepääl, Pühajärve ääres selle püha veega,“ ütles Jaanus Barkala. „EÜSi toonase esimehe Peeter Hellati sõnul sõideti lipu pühitsemiseks „pühale maale“ ja lipp pühitseti Taara nimel kogu Eesti rahvale. "Taara vaim, kes Eesti rahvast senini kõigest viletsusest hoolimata elul on hoidnud, olgu silmapilgul ja ka edaspidi meie kaitsjaks," ütles Peeter Hellat lipu pühitsemisel. Kindlasti väärib selline suurmees tähelepanu ja äramärkimist.“

Sõna võtsid lisaks ka Valga muuseumi direktor Neeme Punder, mälestuspalvuse pidas EELK Sangaste koguduse vaimulik Tanel Meiel.

Mälestushetke algataja oli Aasa Põder, selle korraldas Sangaste kalmistuvaht Anneli Puksov.

 

Vikerraadio Huvitaja saated Peeter Hellatist. Räägib TÜ meditsiiniajaloo lektor Ken Kalling. Teda küsitleb toimetaja Meelis Süld.
HUVITAJA. Meditsiiniajalugu. Peeter Hellat 1.: https://arhiiv.err.ee/vaata/huvitaja-meditsiiniajalugu-peeter-hellat-1
HUVITAJA. Meditsiiniajalugu. Peeter Hellat 2: https://arhiiv.err.ee/vaata/huvitaja-meditsiiniajalugu-peeter-hellat-2
HUVITAJA. Meditsiiniajalugu. Peeter Hellat 3: https://arhiiv.err.ee/vaata/huvitaja-meditsiiniajalugu-peeter-hellat-3

Fotod: SIIT

 

 

Monika Otrokova

kommunikatsioonijuht
Otepää Vallavalitsus


Uudiste arhiiv
Ava ostukorv