Oleme avatud
Kolmapäevast laupäevani 11–18
Pühapäeviti 10–15
v.a RIIGIPÜHAD
Valga Muuseumi August Gailiti näitust külastas kirjanikuga Rootsis Örebros tihedalt kokku puutunud lastepsühhiaater Jüri Männik.
Jüri Männik sündis Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni aastatel Eestis. Rootsi sattus ta koos vanematega eestlaste suurpõgenemise ajal 1944. aasta septembris, millest ta siiski veidi üle ühe aastase vanuse lapsena midagi ei mäleta. Peale põgenikelaagris viibimist satuti elama Örebro linna lähistele nii nagu kirjanik August Gailitki. Örebro eestlased hoidsid väga kokku ja käisid omavahel tihedasti läbi tähistades ühiselt sünnipäevi ja muid tähtpäevi nagu Männik mäletab. Tema isa ja Ge, see tähendab August Gailit, olid tihti koos, käisid kalal, sõudsid paadiga järvel, jalutasid metsades ja arutasid maailma asju. Hästi mäletab Männik ka proua Ged, see tähendab kirjaniku abikaasat Elvit. Veel rohkem oli ta aga Gailitite tütart Ailit, kellega ta segeli märgis kaarte või võttis midagi muud ette vaatamata sellele, et Aili oli temast kümme aastat vanem.
Männik mäletab ka seda, et August Gailit oli Örebro eestlaskonna arvamusliider, kelle tähelepanekuid ja arvamusi arvestasid ka kõik teised. Kui Gailit lahkus jäi järgi nagu tühi koht, mäletab Männik, kes 17-aastase noorukina seisis kirjaniku põrmu kõrval auvalves matuste ajal.
Jüri Männikule jättis August Gailiti näitus koos kirjaniku isiklike asjade, video ja audiomaterjaliga sügava mulje. Ta jälgis tähelepanelikult oma ema mälestusi Gailitist, mis olid videomaterjali hulgas salvestatud 1990. aastal. Valka sõites külastas ta ka Abja-Paluoja kanti, kus pärinevad tema juured. Ka see külastus jättis sügava mulje. Valgast edasi siirdus Männik Kuiksilla tallu kohtuma August Gailiti sünnikodu seltsiga.
Fotol Jüri Männik ja tema saatja Ülle Luts Nipernaadi ausamba eest Säde pargis.
