Uudised

29. aprillil Valga Muuseumis avatud August Gailiti näitus on tihedalt seotud tänavuse Gailiti nimelise novelliauhinna väljaandmisega samal päeval Toomas Nipernaadi kuju juures Valga linna Säde pargis.

Samal päeval avati Valgas ka tänavune PRIMA VISTA kirjandusfestival ning August Gailiti näitus kujuneski PRIMA VISTA Valga päeva lõppettevõtmiseks. Kõigepealt esinesid muusikalise tervitusega Lüllemäe pilliringi lapsed. Seejärel andis õhtu juht Contra ehk Margus Konnula sõna muuseumi direktorile Neeme Punderile näituse tutvustamiseks. August Gailiti õetütre tütretütar, kelle eestvedamisel kirjaniku ja ta abikaasa põrmud leidsid tee tagasi kodumaa mulda tänavu jaanuaris, andis ülevaate vajalikest toimingutest tänades kaasa aitajaid. Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho rääkis kaasahaaravalt oma kirjanduslikest kokkupuudetest August Gailiti loominguga erinevates vanuseastmetes.

Gailiti näitusega samaaegselt avati veel nelja Valgamaaga seotud kirjaniku näitus. Nendeks on kaks tänavust juubilari Ernst Enno (150) ja Bernard Kango (115) ning Hella Wuolijoki ja Henrik Visnapuu. Ernst Enno elas Valgas kümme aastat, mis olid vast viljakaimad tema loome ja ühiskondliku tegevuse aastateks. Bernhard Kangro lõpetas Valga Gümnaasiumi ja temalt on pärit kogumik Koolilinn Valga. Ühtlasi oli ka üks lähemaid Gailiti kolleege pagulusel Rootsis. Luuletaja Henril Visnapuu sündis tänasel Valgamaal Leebikul ja oli August Gailiti lähimaid sõpru nooruses ja sõjaeelses Eestis. Hella Murrik-Wuolijoki sündis Taagepera kandis, elas tütarlapse eas ja käis koolis Valgas. Peale eduka kirjandusliku tegevuse mängis ta ka rolli maailmapoliitikas rahvusvahelisel tasemel.

Kuid näituse peamiseks sisuks on siiski August Gailitiga seonduv. Antakse ülevaade ta esivanematest ja lähemast perekonnast, kirjandusliku tee algusest ja kujunemisest üheks meie tõlgituimaks kirjanikuks, pagulusse sattumisest ning tegevusest paguluses jms. Välja on pandud päris mitmed tema raamatute esmatrükid, käsikirjade koopiad, isiklikud asjad ja muud. Näituse külastajad nautida kirjaniku raamatute ja tekstide lugemist, vaadata arhiividest välja toodud pilte ja videolõike ning kuulata helilõike.

Näitus jääb avatuks juuli lõpuni.