Uudised

Tänavu tähistab Valga Muuseum oma 70. aastapäeva.

Valga Muuseumi loomise ametlikuks kuupäevaks on küll 1. jaanuar 1955, kuid tegelikult ei toimunud sel päeval mitte midagi. Oli riiklik püha ja paremal juhul puhati välja aastavahetuse melust. Kindlasti ei olnud paigas muuseumi töötajaid ega muuseumi asukohta rääkimata sellest, miks muuseum luuakse ja mis seal toimuma hakkab.

Moskvast tulnud korralduste alusel andis tollane ENSV kultuuriminister Aleksander Ansberg 21. detsembril 1954 välja käskkirja,  mille alusel tuli 1. jaanuarist luua Valga Rajoonidevaheline Koduloomuuseum. See pidi kohalikele võimukandjatele olema parajaks üllatuseks. Tegelikult polnud muuseumil tegutsemiseks sobivaid ruumegi. Direktori ametisse määrati endine kompartei rajoonikomitee II sekretär Gustav Tsirp. Ta oli Venemaal sündinud ning ta esivanemad olid tsaariajal Vastseliina kandist Siberimaile välja rännanud. Nagu nii mõnelgi teisel Eesti Laskurkorpuses Teise maailmasõja ajal sõdinud veteranil oli talgi küljes viinaviga ja sisuliseks muuseumi rajajaks ta kindlasti ei olnud.

Tegelikuks muuseumi loojaks sai Karksi kandist pärit nooruke Kärt Leht (Uibu), kes saabus Valka lumetormisel päeval 20. veebruaril 1955. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist oli ta küll suunatud õpetajana tööle Vändra keskkooli, kuid siiski soovis ta teisi väljakutseid otsida. Nii võttiski ta vastu muuseumi teadustöötaja ametikoha Valgas. Sellest kujuneski Kärt Lehe elutöö. Mõne aja pärast leiti muuseumi jaoks ka kontoriruum – üks tuba „Säde“ maja vastas asuvas endises Vassili majas, praegune Vabaduse 5. Kuid näituste korraldamise ning kogude loomise ja hoidmise asukohta endiselt ei olnud.

Kärt Lehe energiline tegevus pani aluse materjali kogumisele ja eksponeerimisele. Esimene näitus avati (tõenäoliselt Valga Raekojas) juba jaanuaris 1956. Sama aasta lõpul võttis rajooni juhtkond vastu otsuse eraldada koduloomuuseumile ruumid endises „Säde“ seltsimajas. Järgmisel 1957. aastal saigi muuseum kätte mõned ruumid oma praeguses hoones, kuid hoonesse jäi mitmeid teisigi asutusi, kellega tuli ruume jagada. Aegamisi hakkas muuseum ka „Säde“ majas pinda enam juurde saama.

Vahepeal pidas mõnda aega direktori ametit ka endine ajakirjanik Arseni Kallaste. Kui esimene direktor oli inimesena küllaltki meeldiv ja sõbralik mees, siis uus direktor oli hoopis teisest puust. Ta ajas taga nõukogude korra vaenlasi, nuhkis inimeste järel, intrigeeris omajagu ja nimetas end lausa avalikult „partei vahisõduriks“. Ka temal oli küljes viinaviga.

Kärt Leht sai muuseumi direktoriks 1962. aasta lõpul ja jäi sellele ametikohale väga pikaks ajaks kuni aprillini 1985, kui siirdus pensionipõlve pidama. Selle aja jooksul arenes muuseum olulisel määral. Pandi alus süsteemsele teadustööle, vanavara ja mälestuste kogumisele, loodi püsiekspositsioon loodussaalina ning korraldati regulaarselt vahelduvaid näitusi jm. Kuni 1966. aastani tegutseti rajoonide vahelise muuseumina ka Võrumaal. Valga muuseumi filiaalid olid Mõniste muuseum ja Barclay de Tolly mausoleum. Kärt Leht oma töökaaslastega viis muuseumi Eesti parimate hulka. Seega sai uus direktor Hans Salm üle võtta heas korras eduka muuseumi.

Murranguliseks kujunes 1988. aasta, kui „Säde“ majas toimus tulekahju. Tules hävis 3 tuhat arvel olnud ühikut fondimaterjale ja osaliselt ka püsiekspositsioon, kuid kogud siiski säilisid. Hoone püsis varemetes üle kümne aasta. Muuseumi töö jätkus siiski rasketes tingimustes ühes Pärna pst 11 asuvas elumaja korteris. Sinna perioodi jääb ka nimemuutus, kui 1993. aastal muudeti muuseumi pikk ja lohisev ametlik nimetus lihtsalt Valga Muuseumiks.

„Säde“ seltsi maja taastati juba uuesti iseseisvunud Eesti Vabariigi ajal nii, et kaksikhoone üks tiib jäi Valga Maa-Arhiivile ja teine tiib täies ulatuses Valga Muuseumile. Ehitustööd algasid (peale 1948. aasta tulekahju ligi pool sajandit) rusudes olnud endise „Säde“ teatrisaali varemete likvideerimisega. Valga Muuseum avas oma uksed „Säde“ majas uuesti 1999. aasta 6. oktoobril. Avamispidu peeti kahel päeval nii, et esimesel päeval toimus tänuüritus keskasutuste, ehitusorganisatsioonide ja teiste võimukandjate esindajatele ning teisel päeval linnarahvale. Meeldejäävaks vahepalaks kujunes aga see, et kohale tulnud kultuuriminister Signe Kivi hakkas juba esimesel õhtul tänaval mööduvaid juhuslikke inimesi muuseumisse sisse kutsuma tekitades omajagu segadust.

Muuseumi taasavamise ajal oli direktoriks Esta Mets, kes kuni 1994. aastani oli töötanud Võru Muuseumis teadurina. Praegune Valga Muuseumi püsiekspositsioon oma põhiosas pärinebki sellest ajast.

Peale Esta Metsa juhtisid muuseumit Pille Tomson, Marek Nõmmik, Andres Rattasepp ja Pikne Kama. Muutus ka Valga Muuseumi alluvus. Kui Esta Metsa aegadel allus muuseum läbi maavalitsuse ja kultuuriministeeriumi riigile, siis 2014. aastast on Valga Muuseum munitsipaalasutus alludes esialgu Valga Linnavalitsusele ja peale kohalike omavalitsuste reformi Valga Vallavalitsusele. Munitsipaalomandisse ülemineku ajal ei olnudki muuseumil direktorit. Seda keerulist perioodi juhtis direktori kohusetäitjana peavarahoidja Ingrid Kivest. Alates 2019. aastast on muuseumi direktoriks Neeme Punder.

Peale muuseumi püsiekspositsiooni teisel korrusel ja treppidel, on muuseumis ka kaks galeriisaali, kus regulaarselt vahetuvad mitmesugused kunsti ja ajaloo teemalised külalis või kohaliku tagapõhjaga näitused. Muuseumil on ka raamatukogu koos väikse nõupidamisruumiga. Peale Valga linna ja maakonna aja ja kultuuriloo tutvustamise külalistele püüame tänapäeval kasvatada oma rolli kogukonna keskusena. Muuseumi juures tegutsevad ringina nii väiksed muuseumisõbrad kui ka kogukonna ajaloo huvilisi koondav MTÜ Valga muuseumisõprade selts. Traditsiooniks on kujunenud Valga Muuseumi suvised pärimuspeod ja iga-aastased ajaloo konverentsid, mida viime läbi koostöös Läti-Valka Koduloomuuseumiga.

Tänavu seisab ees rida muuseumi 70. aastapäevale pühendatud üritusi, aga tähelepanu jätkub ka meie kandi jaoks olulistele tegijatele, kelle jaoks käesolev aasta on juubeliaasta. Näiteks krahv Berg, kelle sünnist möödub 180 aastat, Valgaga seotud kirjanikud Ernst Enno (150) ning Bernard Kangro (115) jt. Heidame pilgu tagasi ka ettevõtluse minevikule. Sangaste rukis saab 150 aastaseks ning hoiame tähelepanu all ka kunagist Valga Veinitehast.

Valga Muuseum püüab alles hoida „Säde“ seltsi vaimu ning olla selles ajaloolises hoones kogukonna keskuseks.