Lugemisvara

Elu Valgamaal 1912 omaaegse ajakirjanduse põhjal

Sündmused Valgamaal 1912.aastal omaaegse ajakirjanduse põhjal

 

            Jaanuaris teatatakse huntidest Valgamaal, et neid siinmail pea igal päeval nähtud on. Maha on lastud ainult 2 hunti. Mõneti käib arutelu, kas Eestis  hunte liialt palju on, ka tänapäeval.

            Kooliõpetajad kogusid Valgas andmeid kui palju lapsi siin koolipuudusel ilma õpetuseta on jäänud. Küsitluslehtedele pidid lapsevanemad kirjutama ka põhjuse, miks nende lapsed koolis ei käi.

            Valga ligidal oleva Kapsta mõisa omanik H. Rätsep kavatses oma mõisa krundile pudreti vabriku asutada (pudret-fekaalidest toodetav orgaaniline väetis). Kohalikele elanikele see uudis vaevalt head meelt valmistas, ehki idee ju igati kiiduväärsena näis.

            6.jaanuaril avati Tõrvas teemaja, kus toimus Kalevipoja pidu ja perekonnaõhtu. Veel toimus jaanuaris Tõrvas rahvakoosolek seoses alevisse linnakooli asutamise mõttega.  Kuna võimudelt kahele palvekirjale polnud vastust tulnud, otsustati esitada uus kiri.

            Otepääl suleti Vene õigeusu tütarlaste kool seoses õpilaste arvu vähenemise ja ühe õpetaja lahkumisega. Viimastel aastatel oli aga Nuustaku kandis mitmeid uusi koole avatud. Lisaks teatati siitkandist, et kinnitati Vana-Otepää Rehepeksuühisuse ja Otepää Piimaühisuse põhjuskirjad (põhikirjad).  Seega ühistegevus ennekõike!

            28.jaanuaril toimus Valga Karskusseltsis perekonnaõhtu. Kooliõpetaja J.Kukk kõneles armastuse avaldamisest muistsel ajal. Veel etendus näitemäng „Hääst perekonnast“. Üritus lõppes tantsuga. Hea uudis tuli Purakülast, kuhu pandi üles postkastid. Linna kirjakandjad tõid nüüd kirjad ja ajalehed inimestele koju kätte, varem seisis Puraküla inimeste post nädalate kaupa Paju vallamajas.

            Valga- Luke tulekahju kordadel abiandmise seltsil on 11 485 rbl kapitali ja kokku 101 liiget. Seltsi tegevuspiirkonda kuulus peale Luke kihelkonna ka Valga vald ja Ergmäe kihelkonna Pedeli vald. Kiidetakse eestlaste ja lätlaste vahelist koostööd sel alal. Ka seltsi asjaajamine oli igati korralik. Kinnitamise maksu võetakse ainult 0,25% kinnitusesummalt (kindlustussummalt), mis igati mõistlik näib. Ajaleht „Postimees“ tegi ettepaneku, et vaja oleks veel kariloomade õnnetuste vastu kinnitamise seltsi, mis seni asutamata.

            1912.aasta ajakirjanduses on üha rohkem juttu eestlaste osakaalu suurenemisest piiriäärsetes valdades (Valga- Luke kihelkonnas, Sooru ja Paju vallas) ja Valga linnas. Esile kerkis probleem seoses kirikuõpetajatega Valga- Luke koguduses, kuna seal peamiselt läti soost pastorid ametis olid ja kes sugugi eesti keelt ei soovinud ära õppida, ehkki eestlaste osakaal koguduses pidevalt kasvas.

            Veebruari lõpus tulid teated iseäranis soojadest kevadilmadest. Näiteks Tartus olevat juba kuldnokkasid ja lõokesi nähtud!

            Sangaste kihelkonna Kuigatsi vald oli omal ajal üks suurimaid valdasid praeguse Eesti aladel. Küll kurdeti siinmail viletsate põllumaade üle ja ka ühistegevus siin kuidagi ei edenevat nagu näiteks Otepää kandis. Ka on siin mureks alkoholi liigtarbimine. Nagu näha ei midagi uut Eesti külaelus. Nagu aastal 1912, nii ka aastal 2012! Küll aga kiideti häid kooliolusid, kuna vallas lausa 6 kooli tegutsenud.

            Hargla mailt tulid teated, et elu seal omasoodu ja rahulikult kulges. Talud olid sealmail oma 20 aastat tagasi päriseks ostetud ja mõned neist hakkasid nüüd pankrotti minema, kuna peremehed kippusid oma talusid rendile andma ja ise liigseid isandaid kippusid mängima. Nii mõnedki neist kippusid taas liialt vägijooke tarbima. Kummaline juhtum leidis seal aset ühe ajalehe tellimisega seoses. Nimelt soovinud üks meesterahvas aastaks enesele „Postimeest“ tellida. See maksnud kokku 4 rbl 15 kop. Mees saatnud saatekaardi koos 5 rublaga ja jäänud osa raha tagasi ootama. Tagasi saadeti aga nii kaart kui 5 rubla! Kirjutati, et peab täpne raha olema! Säh Sulle siis „Postimeest“!

            Vastupidine teade tuli  Otepää-Ilmjärve mailt, kust teatati, et sealkandis hoopis joomine olevat vähenenud. Nimelt varasematel aastatel palju rohkem mehi kõrtsides viibinud kui 1912.aastal! Ka loetavat sealkandis rohkem ajalehti ja raamatuid.

            Otepääl olid mõned noored mehed ootamatult tiisikusse surnud. Uuriti, kust küll haiguspuhang alguse võis saada, kas mitte leerimajast. Õieti ei olnudki Otepääl küll leerimaja, vaid leerilastele oli eraldatud vaid üks suur tuba, kus nad siis öösiti magasid, päeviti aga õppisid, söid, riietusid ja pesid. Sellistes tingimustes, kus ühes ruumis peaaegu 100 last koos oli, ei olnud siis miski ime, et igasugused haigused võisid levima hakata.

            Nuustakul kadus ära üks 13-aastane poiss, kes võis teha enesetapu. Tegu oli olnud muidu korraliku poisiga, kes aga sattus halbade poiste kampa, kes käskinud tal talitaja tagant 5 rubla varastada. Poiss jäi aga vahele. Talitaja lubanud asjast nii isale teada anda kui ka kohtu poole pöörduda. Seejärel olevatki poiss jäljetult kadunud.

            Mais teatati suurest murdvargusest Valga Dumnini kuld -ja hõbeasjade kaupluses. Kokku varastati kuld -ja hõbeasju kokku 8000 rubla väärtuses! Arvestades tolleaegse rubla väärtust, oli tegu märkimisväärse summaga.

            Suvel tuli Valga linnast uudis, et kohalikel kartulikorvide tegijatel äri hästi läheb, kuna naised sageli nende tooteid peakatetena tarvitasid!

            27.juulil  kella 6-7 vahel õhtul leidis Valgas aset suur äikesetorm, mis linnas ja ümbruskonnas palju kahju tegi murdes maha nii puid kui telegraafiliine – ja poste. „Säde“ teatri juures murdus pooleks põline vahtrapuu. Üldse oli 1912.aasta hilissuvi ja sügis ilma poolest üsna halb. Kui muidu oleksid saagid üsna head tulnud, siis suured vihmasajud ja varased külmad tegid põllumehele palju kahju. Nii näiteks oli juba septembris esimest korda lund sadanud. Nii et ilm ei tee oma tempe mitte ainult tänapäeval, vaid tegi seda juba 100 aastat tagasi ja kindlasti varemgi ja jääb tembutama tulevikuski!

 

  Koostas: Valga Muuseum

Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalset andmebaasi.