Muinasaeg

Muinasaega kujutavas ruumis on esindatud kolm silmapaistvamat Valga maakonnast pärit muistist. Eesti ainulaadseim muistis on Koorküla Valgjärve vai-asula,
mis pärineb keskmisest rauaajast 6.-7. sajandist. Asula leide esindab Valgjärve põhjast allveearheoloogilistel uuringutel leitud savinõu ning Valgjärve suubuvasse allikasse ohverdatud kaks odaotsa ja kirves.

Panusterohke naiseluustik on leitud seni Valgamaalt pärit huvipakkuvaimast matusepaigast Otepää ligidalt Makita kabelimäelt.

Ruumi kandvaimaks osaks on muistset Otepää linnust väga tinglikult kujutav tara. Siia on võimalik üles ronida ning vaadata üle tara alla. Otepää linnus oli muinasaja üks võimsamaid kantse, mis muistse vabadusvõitluse käigus läks korduvalt käest kätte. Parasjagu ründab linnust rändrüütel. Märksa rahulikum õhkkond on tara sees kus toimub muinasaja naise üks põhilisi tegevusi – ketramine kedervarrel.

Vitriinides on esitatud enamasti Valgamaalt leitud muinasaegseid esemeid ajavahemikust 3 aastatuhat eKr kuni 13. sajand ning mõningaid leide keskaegsetest külakalmistutest.