Näitused

Kolmapäev
16
jaanuar
Kell 16:00

Näitus „Eesti Punane Rist 100“

Valga Muuseumis avatakse 9. veebruaril kell 10:00 näitus "Eesti Punane Rist 100"

Näitus koosneb kahest osast, esimeses galeriisaalis saab vaadelda
Eesti Punane Rist 100 fotonäitus, mis kajastab Punase Risti tegevust saja aasta jooksul. Nimelt täitub tänavu, 24 veebruaril 100 aastat Eesti Punase Risti (EPR) sünnist. Organisatsiooni loojaks oli sanitaarkindral Hans Leesment, kes koostas EPR Põhikirja, mis allkirjastati Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. Samal päeval tuli Tallinnas kokku EPR-i asutamiskoosolek Voldemar Pätsi juhatusel, päevakorras oli põhikirja tutvustamine, teadaanded, liikmete registreerimine (63 liiget) ja valimised.
Teises galeriisaalis kajastatakse EPR Valgamaa Seltsi tegevuse põhisuunasid aastail 1992–2018. Näitusel saab tutvuda Punase Risti tegevusega nii tekstide, fotode, esemete ja videoklippide vahendusel. Näituse ajal toimuvad erinevad töötoad ja Punase Risti ajalootunnid.

Näitus avatud kuni 1. märtsini.

Reede
15
veebruar
Kell 16:00

Näitus "Hälli kiigutaja"

Iga rahva ja rahvuse püsimise tagab häll. Riigi loomisele ja püsimisele annavad tähenduse pere, suguvõsa ja rahva hälli eest hoolitsemine.
Näitusel Hälli Kiigutaja vaatleme Eesti rahva sünnilugusid, lastele lauldud regilaule, beebiriideid ja hälle viimasest sajandist. Eksponaatideks on Valga Muuseumis, Eesti Rahva Muuseumis ja teistes väikemuuseumides olevad esemed - titemütsid, -tekid, -pluusid, pudipõlled, sokid, hällid, mida täiendab emotsionaalne sõnaline materjal videol, mälestused paberil ja laulukatked. Kajastame eri põlvkondade sünnilugusid, jõudes välja kaasaega.

Teisipäev
04
juuni juuli
Kell 16:00

Ruudi Treu 75

Valga Muuseum

4. juunil kell 16.00  avatakse Valga Muuseumis näitus „Ruudi Treu 75“. Näitusel eksponeeritakse Valgamaa kunstniku kodukoha motiive ja mõningaid portreesid ja akte. Peamiselt on esindatud akvarellid ja pastellid.

Kunstnik Ruudi Treu sündis 9. juunil 1944. aastal Valgamaal. Aastatel 1962-1964 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, 1964-1968 Eesti Riiklikus kunstiinstituudis mööbli- ja ruumikujunduse erialal. Alates 1966. aastast on töötanud sisearhitektina. Samal ajal oli ta seotud periooditi ka pedagoogilise tööga.

Akvarellidega on Ruudi tegelenud õpingutest alates. Näitustel on esinenud 1966. aastast alates, algul sisearhitektuuri näitustel, hiljem ka akvarellinäitustel. Tööd on olnud näitustel Eestis, Soomes, Lätis ja mitmetes endise Nõukogude Liidu linnades (Arhangelskis, Moskvas, Tomskis, Petroskois, Vladikavkazis, Sverdlovskis). Ruudi Treu on Eesti Kunstnike Liidu liige 1975. aastast alates, Eesti Sisearhitektide Liidu liige selle loomisest alates 1992. 

Näitus „Ruudi Treu 75“ on Valga Muuseumis avatud 4. juunist kuni 29. juunini 2019.

Teisipäev
02
juuli juuli
Teisipäev
06
august

Näitus "Eestlaste raske tee Austraaliasse. Pagulaste elu 1945-1950"

Valga Muuseum

6. augustist kuni 2. septembrini saab Valga Muuseumis vaadata Austraalia väliseestlaste koostatud näitust "Eestlaste raske tee Austraaliasse. Pagulaste elu 1945-1950".

Sellel näitusel on kasutatud Eesti Arhiiv Austraalias materjale, mis annab väikese ülevaate Eesti põgenike elust Saksamaa pagulaslaagrites aastatel 1945-1950. Pildid ja artiklid on pärit ajalehest Pildipost, mida anti välja Geislingenis, Saksamaal 1947-1950. Nende laagrite lugu on lugu suurtest kaotustest, ebakindlusest ja teadmatusest tuleviku ees. Samuti on see lugu ellujäämisest ja lootuse püsimajäämisest. 1945. aastal põgenesid tuhanded eestlased ning teised rahvused Euroopasse, sest kodus varitses neid vangistuse ja küüditamise oht ning nad tundsid, et nende elud on ohus. Paljud siiski uskusid, et saavad tulevikus tagasi pöörduda vabasse Eestisse. Eesti keele, hariduse ning kultuuri alalhoidmine näis elutähtis, eriti nende laste joaks, kes sündisid väljaspool Eestit. Tegelikkus aga näitas, et tagasi pöörduda polnud võimalik ning tuli vastu minna tulevikule uues riigis, mis oli teadmata. Seega valmistuti uueks eluks. Inimesed ei teadnud, mida tulevik toob ning oldi kogetud kohutavat vägivalda ning saadud trauma, samuti ei teatud midagi oma perekonnaliikmete saatusest, kes jäid kas Eestisse või olid kuskil mujal Euroopas, või veel hullem, olid saadetud Siberiss või kadunudu Nõukogude Liidu avarustesse. Täiskasvanute jaok pidi see olema tohutult raske aeg, kuid ka noored ning lapsed olid erutatud seisundis ning tõid oma ootused kaasa uutesse riikidesse. See eluperiood oli tohutu läbisõiduaeg ning raske oli kujutada ette vapustavaid muutusi. Pagulaslaagrite inimesed olid osa Eesti pagulastest maailmas, mis hiljem moodustas väga jõulise "Välis-Eesti". Pagulaste ajalehest Pildipost ei puudunud ka huumor, tagaleht sisaldas alati ka naljapilte.