Uudised

Varjunukku peetakse kõige varasemaks nukuliigiks. Arvatakse, et kümned tuhanded aastad tagasi jutustasid kütid lõkketule ääres lugusid, ilmestades jahistseene varjude mängu abil. Täpsemad andmed näitavad, et varjuteatri sünnimaaks on Hiina.

8. ja 9. mail on meil külas Nukuteatrimuuseumi töötajad, kes tutvustavad lastele varjuteatri ajalugu ning väljendusvahendeid. Iga osaleja meisterdab päris oma varjunuku. Pärast nuku valmimist saab iga sündinud tegelane esimest korda teatrilavale astuda.

Töötoale eelneb ringkäik Nukuteatrimuuseumi rändnäitusel „Teatrinukkude võlumaailm“.

Ootame külla lapsi alates 5. eluaastast kuni põhikooli lõpuni.

Täpsem info ja registreerimine: margit@valgamuuseum.ee

Alates teisipäevast, 11. aprillist saab osta muuseumikaardi, millega on  võimalik piiramatult külastada enam kui 100 Eesti muuseumi, galeriid ja elamuskeskust üle Eesti. 

Muuseumikaardiga liitunud külastuskohtade temaatika on lai ning siit leiab endale avastamist nii kultuuri- kui seiklushuviline, tehnika- ja loodusesõber ning iga lastega pere. Lisaks on muuseumikaardi eesmärk tutvustada väiksemaid külastuskohti, kuhu paljud muuseumisõbrad tõenäoliselt veel jõudnud pole. 

Et hoida loodust, siis on muuseumikaart digitaalne ja QR-koodiga ning eraldi plastkaarti pole. Kaardi kasutamine on lihtsamast lihtsam, sest muuseumikassas tuleb näidata oma digipiletit või kui see on maha ununenud, siis isikut tõendavat dokumenti.

Muuseumikaarti saab osta kaardi koduheküljelt www.muuseumikaart.ee ning avastusretk Eesti muuseumide maailma võib alata!

Kui soovid inspiratsiooni, kuhu teha järgmine väljasõit ja milliseid uusi näitusi muuseumid pakuvad, siis uuri lähemalt: www.muuseumikaart.ee.

Muuseumikaardi tegevust korraldab SA Muuseumikaart ning selle lansseerimist toetas Eesti Kultuuriministeerium.

135 aastat on sõidetud rongiga Tartu ja Valga vahel. Esimene rongisõit kestis kokku 7 tundi, vaguneid oli rongil kokku 60 ning rong võeti Valga jaamas vastu rõõmuhõisete saatel. „Rongide liikumise ajal, iseäranis õhtuti ning pühapäeval, koguneb palju rahvast jaama imet vaatama,“ kirjutab Johan Kõpp oma mälestusteraamatus.

Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 15 toimub sündmuse tähistamiseks väike ajalooline tagasivaade muuseumi teaduri poolt Valga raudtee ajaloo kohta, mille järel palutakse külastajad „rongisõidule“, et avada pidulikult rongimakett. Kosutuseks vahepeatuses on kommid Teekonna ja Komeet ning tassike „head teed!“. Lisaks rongisõidule kutsume osalejaid mängima lauamängu „Vedur“, et pakkuda uusi teadmisi läbi mängulise tegevuse Valgamaa kohta.

Sündmuse eestvedajaks on Valga Muuseum koostöös muuseumi huviringi noortega, kes juba möödunud suvel kogusid mälestusi rongisõidu kohta ja koostasid lauamängu prototüübi, mis leidis edasiarendamist minifirma poolt. Rongimaketi avamisel kingivad väikesed muuseumisõbrad Valga Muuseumile mudelrongi lõpututeks rongisõituteks ning minifirma Vedur premeerib lauamängu võitjaid meenetega. Avamispeolt ei puudu ka esinejad, tulla on lubanud mudilaskoorilapsed koos juhendaja Siiri Põldsaarega.

Sündmus on kõigile tasuta!

Küsi täpsemat infot:

Marju Rebane
5590 0379
marju@valgamuuseum.ee

Valga Muuseum on pühade ajal suletud 23.12 ja 24.12.22 ning 30.12 ja 31.12.22

Kauneid pühi kõigile!

Tänasest on müügil Valga muuseumis lauamäng VEDUR, tule ja tutvu, vii soovi korral endaga kaasa. Mängu hind 15.- Kingituseks temaatiline postkaart!

Kuid see ei ole veel kõik :)

Loosime välja nutikella kõigi vahel, kes ostavad lauamängu Vedur perioodil 27.10 – 13.11.22

Võidu saamiseks tee ülekanne minifrima kontole: Ragnar Ljaškov: EE881010011921933222; selgitusega Lauamäng Vedur ning jäta oma nimi Facebooki kommentaari.

Aadress: https://www.facebook.com/profile.php?id=100087286265898

Mängu saab kätte Valga Muuseumist, Valga Põhikoolist või posti teel (lisandub postikulu).

Mängu hind: 15.-

Kogu pere lauamäng „Vedur“

Pühendusega esimese rongi saabumisele Tartust Valka 135. aastat tagasi

Mäng põhineb raudtee ja Valgamaa temaatilistel küsimustel, täringuveeretamisel ning sobib mängimiseks lastele ja noortele nii koos eakaaslaste kui vanematega. Mängu eesmärk on jagada kultuurilist osasaamist läbi koostöö ja mängulise tegevuse. Kui sulle meeldib Monopol siis sulle meeldib ka lauamäng „Vedur“, kus Sul on võimalus osta endale rongijaam Valga-Tartu vahel ning teenida omale teiste reisijate piletitulu. Igal mängijal on kaks mängunuppu ning sul võimalus liigutada oma mängunuppe kahel erineval laual, tulenevalt täringu numbrist, vaata kummal laual liikumine sulle sobib. Kuid sisemisel, ringikujulisel mängulaual saad liikuda maksimaalselt kaks mängukorda järjest.

Mäng saab läbi kui küsimused saavad otsa või juhul kui ühel mängijatest on pankrot. Võidab see, kes teenib rongisõiduga kõige enam raha! Valga jaama läbides ära unusta vilistada: „Tuut-tuut“!

Mängu edasimüüja on minifirma „Vedur“

Minifirma juht: Sven Saarmann

Turundusjuht: Ragnar Ljaskov

Müügijuht: Markus Rebane

Küsimuste korral kirjuta: mfvedur@gmail.com

20.11.22 kell 11 Kadripäeva toidu- ja kombestiku koolitus Laatre Vabaajakeskuses

Koolituse hind: 3.-; registreeri: marju@valgamuuseum.ee, Koolitaja: Meelika Hainsoo

Kadripäeva kombestiku koolitus annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest.

Tutvume erinevate andmebaaside ja allikatega ning proovime sanditamise omal nahal ära.

14.11.22 kell 10

Kadripäeva teatrikoolitus koolilastele Valga Muuseumis.

Hind 2.-

Kadripäeva koolitus teatritegijatele, kus lisaks kadripäeva kombestikuga tutvumisele pöörame rohkem tähelepanu rolli loomisele ja improvisatsioonile.

Koolituste läbiviija on Kristi Pumbo

15.11 – 17.11.22 – Kadripäeva kunstikuu tunnid koolilastele Valga Muuseumis. Koolitajad Marju Rebane ja Neeme Punder  

Kadripäeva kunstikuu Valga Muuseumis annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest omanäolise maskiga.

Laupäeval 5. novembril on sul võimalus osaleda töötoas, kus õpitakse valmistama nahast võtmehoidjat.

Osalemine töötoas maksab 2 eurot. Koolitaja on Natalia Karu

Eha Komissarov: Küsimuses on 1960/70 vahetuse Eesti kunsti kõige avameelsem seksuaalsuse väljendamine, silmanähtavalt „Kollase allveelaeva“ mütoloogiast ja joonistusstiilist innustatud tušijoonistuste sari, kus linna defineeritakse mängude, moe ja armastusest haaratud hulkade kaudu. Eljand teostab oma paradiisiunelmad juugendlikus käsitluses, maskeerimaks oma vabadusejanu dekadentliku rafineeritusega. Ent võime teda käsitleda teerajajana – keskkonna potentsiaalsed uuenemisvõimalused, tänav karnevali asukohana, häppeningide toimumiskohana, sciene fictioni ideede mängutõmbamine jms, mida Eljand kasutas oma sarjades, levivad järgmisel kümnendil arvukates tõlgendustes.

Kuigi Eestis oli noortekultuuril marginaalne ja piiratud roll – visuaalne kogemus pärines peaasjalikult kunstialbumitest, plaadiümbristelt ja noortemoest –, mõjutas see oma nägemusega kunsti. See kultuurikiht tarbis reaalselt eksisteerivat Lääne massikultuuri meelsamini kui elitaarseid kunstiideid, millega eelnevad põlvkonnad end siduda püüdsid. Ülevi Eljandi „Tulnukad Tallinnas“ kõlbaks igati illustreerima kohaliku noorsookultuuri meeleolusid; psühhedeelilise hipikultuuri esindajate dessant õhupallidel maandub keset Tallinna südalinna, ja – oh imet! – tulnukaid ootavad ees samasuguse kultuuri esindajad.

Ülevi Eljand sündis 1. oktoobril 1947 Valgas. Õppis aastatel 1966-1971 ERKI-s arhitektuuri. On Eesti Arhitektide Liidu liige. Töötas aastatel 1972-1990 EKE Projektis ja 1991-1992 Soomes arhitektina. 1993-2005 oli Valga linnaarhitekt  ning 2005-2017 Võru linnarhitekt. Tuntumad tööd: Värska sanatooriumikompleks, Eesti Suursaatkonna juurdeehitus Moskvas (mõlemad koos Vilen Künnapuga), Tallinna botaanikaaia administratiivhoone, Lepanina hotell Kablis, jahinduskeskus Belgorodis (Venemaal). Kavandanud hulgaliselt eramuid ja suvilaid. Kujundanud ning arendanud Valga, Võru ja Otepää linnaruumi. Popkunstnikuna kuulus koos Ando Keskküla, Leonhard Lapini, Andres Toltsi jt kunstirühmitusse Soup 69. Tema loomet leidub nii Eesti Kunstimuuseumis, Eesti Arhitektuurimuuseumis, kui ka erakogudes. Mänginud viiulit ansamblis Peoleo.