Uudised

12:55 28. juuni 2019

Keskajal toimus Euroopas moerevolutsioon

Keskaja Liivimaa linnakodanike rõivastuse teemal pidas eile Valga Muuseumis loengu Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Riina Rammo.

Keskajal toimus Euroopas moerevolutsioon. Kui varem kanti peamiselt lohvakaid ja lihtsa tegumoega ühevärvilisest kangast riideesemeid, siis keskajal tulid moodi kehakuju rõhutavad lõiked, punased-sinised-kollased värvitoonid, mustrid ja ohtrad kaunistused. Praktiliste kaalutluste kõrval kandsid rõivad sotsiaalset identiteeti loovat tähendust - nt oli luksusmääruste alusel siidi kasutamine lubatud vaid kõige kõrgematele seisustele. Ka Liivimaa Maapäevadel arutleti rõivastuse teemadel. Kõrgemate seisuste püüdlustele vaatamata levisid uued moetrendid ka keskklassi sekka.

Suure uuendusena võeti keskajal kasutusele nööbid. Neid kasutati nii rõivaste kinnitamiseks kui kaunistamiseks. Samal otstarbel kasutati ka paelu. Kangad toodi peamiselt Lääne-Euroopast ning üha enam hakati kasutama professionaalsete rätsepade teenuseid. Koos kangastega jõudsid Liivimaale ka Lääne-Euroopa suurlinnade moetrendid. Arheoloogiliste leidude põhjal võib oletada, et siinsed linnakodanikud olid isegi keskmisest edevamad!

Samas valitses uhkeldavate rõivaste kandmisel topeltmoraal. Eriti selgelt torkab see silma kiriku ametlikes seisukohates. Kuigi kirikupead kandsid kõige kallimatest ja uhkematest kangastest valmistatud rõivaid, siis lihtrahva seljas muutusid sarnased riideesemed naeruväärseks ja hukkamõistu väärivaks.

Edevuse tippajaks oli 13.-14.sajand. Pärast 14.sajandi katkupandeemiat hakati Euroopa põhjapoolsemates linnades eelistama tumedamaid ja külmemaid toone.

Kust me seda kõike teame? Keskaja rõivamoe kohta saame aimu maalidelt ja kirjalikest allikatest (rõivamäärused jms). Suurem osa infost pärineb aga hoopiski välikäimlate jäätmekastidest. Tartust on selliseid kaste leitud 15 ning nende sisu on arheoloogid põhjalikult uurinud. Peamiselt on säilinud loomsest materjalist - kalevist, vildist, siidist - kangakatked. Kindlasti kasutati igapäevaselt palju linaseid kangaid, millest valmistati alusrõivaid. Taimse päritolu tõttu on need kangad pinnases peaaegu täielikult lagunenud.

Riina Rammo 27.06 ettekande ja artikli "Pilguheit Tartu keskaegse elaniku "rõivakappi" alusel koostanud Kristi Liiv.

Rammo, R. Pilguheit Tartu keskaegse elaniku "rõivakappi". Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. Volume 2015, Number 1, 2016, pp. 7-27(21).

Tartu Ülikooli arheoloogia vanemteadur Riina Rammo.