Menüü

Teemaõhtu "Arhitekt Georg Hellat 150"

08
aprill
Kell 16:00
kuni 17:30
Valga Muuseum

Eesti esimese kutselise, Valgamaalt pärit arhitekti Georg Hellati 150nda sünniaastapäeva tähistamiseks teeb 8. aprillil kell 16 Valga Muuseumis ettekande arhitekuuriajaloolane dr. Karin Hallas-Murula.  

Georg Hellat sündis  4. märtsil 1870 Pukas talurentniku perekonnas. Georg õppis algul Tartu reaalkoolis, kuid läks edasi õppima Peterburi. 1893 asus ta õppima Nikolai I nimelisse Tsiviilinseneride Instituuti, mille lõpetas 1900. aastal.  Seejärel asus tööle Peterburi Karl Schmidti büroosse, veidi hiljem Tveri.  Hellati projekti alusel valmis EÜS-i peahoone 1902. aastal. Seda tööd peetakse professionaalse Eesti arhitektuurikunsti sünniks.

Hellati kui iseseisva projekteerija karjäär algas 1909. aastal, kui ta ennast vabakutseliseks võttis. Tema projektide järgi kerkis siis ehitisi nii Tartusse (Peetri kiriku kooli- ja kogudusemaja, 1910; Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, 1914) kui ka Pärnusse ( elamu Aia tn. 2, 1908; “Endla” seltsimaja, 1913. Kõige rohkem saabus tellimusi siiski Valgast: “Säde” seltsimaja koos sellega liituva võõrastemajaga (1911, 1913), tütarlastegümnaasium Vabaduse t. 13 (1908, kavandatud haiglaks), rahandusameti hoone Aia t. 6 (u. 1910), poeglaste gümnaasiumi hoone Kuperjanovi t. 10 (1910–1915), algkool Lembitu t. 2 (1914–1924), suured kauplustega üürimajad Vabaduse t. 5 (1910) ja Vabaduse t. 26 (1908).

1913. aastal asus Hellat taas palgatööle – seekord Tallinna linnavalitsuses, kus ta kuni 1915. aastani täitis linnaarhitekti kohuseid. Hiljem, aastail 1917–1923, oli ta seal ehitusjaoskonna juhatajaks ja alates 1927. aastast ehitusinspektor. Projekteerinud on ta sel perioodil üpris vähe, seejuures enamasti Tallinna: algkoolihoone Vabriku t. 8 (1915), Suur-Karja t. 19 asuva pangahoone ümberehitus (1927–1928), suur elu- ja kontorihoone Pikk t. 36 jms.

Georg Hellat oli abielus tuntud Eesti metsosoprani ja muusikapedagoogi Ludmilla Hellat-Lembaga (1879-1945). Neil oli 2 last: tütar Vera ja poeg Arthur. Muusikahuvi oli ka Georgil endal olemas, nii näiteks tegutses ta instituudis õppimise aegu Peterburi Eesti Kooli Seltsi laulukoori dirigendina. Ka juhatas ehitusinsener Geor Hellat koori „Säde“ seltsimaja avamispidustustel 11. aprillil 1911. aastal,  kui kanti ette J. Haydni oratoorium „Aastaajad“.

Georg Hellat suri Tallinnas 28. augustil 1943.

Lektorist:
Dr. Karin Hallas-Murula, arhitektuuriajaloolane, õppinud Peterburi Kunstide Akadeemias kunstiteadust, täiendanud end Prahas Kesk-Euroopa Ülikoolis (arhitektuuriteooria, -ajalugu ja filosoofia). Doktorikraad Moskva Kunstiteaduste Instituudist.

Eesti Arhitektuurimuuseumi asutaja ja kauaaegne direktriss (1991–2010), seejärel juhtinud Tallinna Kunstihoonet ja olnud TTÜ arhitektuuriteooria ja -ajaloo professor (kuni 2019). Praegu Euroopa Liidu Teaduse ja Tehnika koostöövõrgustiku projekti MC (Management Committee) liige.

Avaldanud üle kümne arhitektuuriraamatu ja sadu artikleid 19. ja 20. sajandi arhitektuurist, linnaplaneerimisest,  muinsuskaitsest, museoloogiast.